Logi sisse
Similar topics
Latest topics
» Ei saa simsi mängidaby CoolSannu Püh 23 Nov 2014 - 11:38
» Kirjanikud
by antz Laup 26 Juul 2014 - 4:47
» thesims3.com Kuidas teenida simpointe?
by antz Nelj 27 Juun 2013 - 16:45
» Väike taustauuring..
by silletska Reede 29 Märts 2013 - 11:47
» Kust leian...?
by antz Nelj 21 Märts 2013 - 4:13
» TS- avatarid UUED 09.12.12
by HANNAKAS Laup 9 Märts 2013 - 21:02
» Sada ja üks linki (+tuhat)
by kätiiii^ Esm 31 Dets 2012 - 12:47
» Pilte naissoost simmidest
by LiisuM6mmi Püh 30 Dets 2012 - 19:08
» TS- pildid
by TastySmile- Püh 30 Dets 2012 - 19:01
» Uuuudised & Uuuuendused
by Ossu Esm 24 Dets 2012 - 21:41
Keira's life. / 4. osa
+6
katsuke
Sandra
Elise
marleen^^
kertzyeah!
voldebiku
10 posters
TimeForSims :: Sims 2 :: Pildid & Lood :: Lõppenud lood
Lehekülg 2, lehekülgi kokku 3
Lehekülg 2, lehekülgi kokku 3 • 1, 2, 3
Re: Keira's life. / 4. osa
Baino kirjutas:ma nagu teen print screeniga pildi, siis vajutan ps'is open ja siis avan selle suurusega uue pildi, nagu tal need pildi mõõdud on ette visatud, siis ma pasten selle print screeniga tehtud pildi sinna valge pildi asemele vms, ja siis teen select tooliga vms selle osa, mida ma kopida tahan ja siis uue pildi võtan ka nii lahti, et open ja siis nii suur pilt, kui sealantud, ja siis teen selle pildi nii väikseks nagu tahan ja seivin ära. XD
mmmmm..... OK
tegelt mai saanud midagi aru, aga ma proovin kuidagi
Külaline- Külaline
Re: Keira's life. / 4. osa
3. osa
- Spoiler:
Eelmine kord ei juhtunud midagi, Keira hüppas lihtsalt kiiresti Dr. Andrew'i voodist maha ja ruttas kiiresti koju, pisarad silmas. Kuidas see loll psühholoog võis nii loll olla ja kasutada Keirat lihtsalt nii ära?
Õnneks jäi Christopher Keirale kohe ukse peal ette.
Keira: ISAAA!!! sa ei tea, mida Dr. Andrew minuga teha tahtis! ma vihkan teda, ma ei taha enam kunagi tema visiidile minna, ta on mind kogu aeg ära kasutanud!!! MA VIHKAN TEDAAA!!
Christopher: rahu, rahu. milles üldse asi on? miks sa teda vihkad?
Keira: ta.. ta.. esiteks tema "patsientide vastuvõtu kabinet" on tema magamistoas! on see normaalne? ja ta tahtis, et ma tema voodi peale läheksin ja edasi sa vist aimad juba ise..
Chris: mida? kas ta tegi seda sinuga? ai raisk ta saab!
Keira: eiei, viimasel hetkel ma jooksin ära! palun tehke temaga midagi!
Chris: küll me midagi ette võtame jah.. mine puhka end seniks välja.
Kui teised magasid, läks Broke välja prügi viima, sest und polnud ja öösel polnud erilist muud teha.
Järsku ta karjus kõigest kõrist: APPPIII!!!! MIDA SA SIIN TEED?
See naine, kes teda ehmatas, oli ta kunagi klassiõde, kellega Broke kaua aega tülis oli.
Helen, see oli klassiõe nimi, kargas kohe Broke'le kallale. Ta lükkas Broke peaga vastu seina.
Keira ema kukkus maha ning kaotas teadvuse.
Helen: hahahhaa! nüüd teeme sulle päris lõpu peale!
Helen: ah kurat! Jack, sa oled ikka kuradima loll! mida me nüüd laibaga teeme? JACK? kus sa oled?
Helen: miks sa siin maas istud ja liivale midagi joonistad? ega sa ometi enam mingi laps pole! kas sa aru ei saa - ME PEAME LAIBAGA MIDAGI ETTE VÕTMA! marss püsti!
Jack: kuule, mina pole sinu plaanis mingi kaasosaline! ma tulin sinuga lihtsalt kaasa. mina ei tee midagi laibaga, ma ei taha vangi minna!
Helen: lollakas oled vä?! oled küll kaasosaline, sa nägid seda pealt ja teadsid minu kavatsutest! tule nüüd, liigutame laiba kuhugi ära..
Jack: kuhu? ja üldsegi, ta ju magab!
Helen: praegu jah, aga ikkagi! ta ei ärka enam kunagi üles!
Vahepeal käis Jack lihtsalt lampi põõsasse kusemas..
Järsku jooksis Helen kuhugi ära, sest ukse peale ilmus Christopher, kes tuli vetsu kaasa otsima endale värsket ajalehte.
Chris: EII, MIDAAA?? ärka üles, Brokeee, ärka üles! sa pead üles ärkama, sa pole surnud! kes sulle seda tegi? BROKE VASTA MULLE OMETIGI KURAT KÜLL!!!
Kuid Broke ei reageerinud, ta.. magas.
Kui Keira koolist koju tuli, rääkis Christopher talle ka, et Broke on surnud.
Keira: see.. see pole võimalik. mingi nali jah?
Chris: ei ole! su ema ei läinud ju töölegi, nagu näed, sa pole teda täna näinudki!
Keira: mida.. mida hekki.. *minestab*
Chris: ja nüüd läheb minu Keira kaa! mida ma tegema peaksin?!
--------------
hiljem selgus, et Keira jooksis kodust ära sellel ajal, kui tema isa Christopher läks toidupoodi.
Chris: Tere, ma olen Christopher ja teatan oma tütre kadumisest! Ma matsin ta ema täna, sest keegi tappis ta ära ja nüüd on mu tütar Keira kadunud!
Politseinik: Vabandust, aga me arvame, et te ajate jama juttu.
Chris: ei! ma ei valeta. mu tütar on kadunud. ma annan teile tema kirjelduse ja siis te võite teda otsima hakata, tore oleks, kui ta täna koju jõuaks..
Christopher andis Keira kirjelduse ning politsei lubas teda otsima hakata. Chris oli murest murtud.
Hiljem helistas Dr. Andrew ja päris Keira kohta.
Chris: mis te minu tütrest tahate, pervert selline! ma annan teid politseisse!
Andrew: mida mina teie tütrele tegin? ta ise sebib mind!
Chris: jutt või asi! ikka annan politseisse.
Christopher pani kiiresti telefoni ära, niigi oli ta närvis ja vihane ja kurb. Veider päev.
Mõne aja pärast tuli maja ette politsei auto ja sealt astus välja Keira. Keira leiti üles, jehuu!
Ta tegi endale ja papsile süüa, sest kõhud olid üpris tühjad ja peale muresid ja kurbust täis päeva võiks midagi normaalset süüa küll.
Õhtusöögi ajal.
Keira: isa.. kas ma siis saaksin selle lolli psühholoogi juurest ära?
Chris: jah, sest nüüd olen mina, kes sinu asjade üle otsustab, ema enam pole.
Keira: sa matsid ta ise maha?
Chris: jah.. mis mul muud üle jäi. aga haud jäi väga-väga kena..
Keira: okei, ma lähen nüüd. head ööd.
Tegelikult ei läinud Keira veel magama, uute muredega oli tulnud ka palju vistrikke juurde (XD).
Uni oli Keiral väga raske öösel. Pea oli täis jälle igasuguseid mõtteid. Mis saab psühholoogist? Mis saab Christopherist ja temast endast? Kas ta leiab endale sõbrad? jnejnejne. Neid küsimusi oli palju, millele ta vastuseid teada tahtis. Kuid siiski tuli see kõik üle elada.
Kuid hommik oli ilus. Keira läks oma imeilusa ema haua juurde. Ta istus maha ning vaatas neid lilli ja seda ilusat purskkaevu. Kõik oli nii ilus, aga tegelikult see ainult tundus nii.
Keira: ema, ma kohtan sind veel.. ootan mind, palun..
-----
suht gay osa tuli, aga ma tegin seda kiiruga, et ikka saaksite uue osa .
voldebiku- Hüperliige
Re: Keira's life. / 4. osa
Keira: see.. see pole võimalik. mingi nali jah?
Chris: ei ole! su ema ei läinud ju töölegi, nagu näed, sa pole teda täna näinudki!
Keira: mida.. mida hekki.. *minestab*
Chris: ja nüüd läheb minu Keira kaa! mida ma tegema peaksin?!
HAHAHAH ma sain naerukad sellepärast :D, muidu supper :*:*
Chris: ei ole! su ema ei läinud ju töölegi, nagu näed, sa pole teda täna näinudki!
Keira: mida.. mida hekki.. *minestab*
Chris: ja nüüd läheb minu Keira kaa! mida ma tegema peaksin?!
HAHAHAH ma sain naerukad sellepärast :D, muidu supper :*:*
marleen^^- Megaliige
Re: Keira's life. / 4. osa
hahahha XD need üldse nii vigased laused siin pooled, aga tänud mus :*:*
voldebiku- Hüperliige
Re: Keira's life. / 4. osa
niiiiiiiii masendav osa , BIKU SINA PEAD MUL RÕÕMUS POISS OLEMA ! okei , tegelt oli tääääiega hea osa , aga sinu kohta lühike ( ) , okeiokei , ma tahan uuut rõõmsat ja mõnusat osa ! .
kertzyeah!- Megaliige
Re: Keira's life. / 4. osa
aitäh Sannu :*
E: 4. osa
E: 4. osa
- Spoiler:
"Masendav..." ütles Keira aknast välja vaadates. Algamas on jõuluvaheaeg ja Keiral pole mitte midagi selle aja jooksul teha.. Perekonnaga ka ju midagi ette võtta ei saa. Perekonda pole peaaegu ennastki. Keira perekond koosneb nüüd kahest inimesest, kes on suhete ja kõige poolest nagu lahus, kuigi elavad ühe katuse all. Vahepeal eraldavad neid ainult seinad. Elu tundus nii mõttetuna, kui perekond lagunes ja tõelisi sõpru polnud. Keira oli nüüdsest üksik. Langenud psühhopaadist psühholoogi perverssuse küüsi.
Äkki katkestas Keira mõtisklusi tema isa Christopheri hääl: "Keira, mul on sulle üks jutt."
"Nii, nimelt.. Kas sul on mingeid plaane vaheajaks? Mis sa jõuludel kavatsed teha, kellega aega koos veeta?" küsis Christopher.
Keira vaikis.. Ta jäi lihtsalt mõttesse.. tema mõtteid katkestas jälle ikka tema isa: "Uu, vasta mulle." Keira murelikult: "Ei, mul pole mingeid mõtteid. Mul pole kellegiga vaheaega koos veeta ega midagi teha. Miks? Miks küll mina?" Isa muigas: "Siis ma tean, kuhu sa vaheajal lähed - enda vanaema Heleni juurde!" Keira ärkas justkui nagu ellu: "Päriselt? Nii tore!"
Keira armastas oma vanaema. Ta oli ainuke tähtis inimene talle seni ajani.. Aga nüüd.. "Aitäh, aitäh! Ma armastan sind, paps!" hõikas Keira ning kallistas kõvasti oma isa. Christopher oli üllatunud oma tütre reageeringust. "Igatahes, sa lähed oma vanaema juurde juba homme. Ta äsja kolis ka. Õnneks on ta nüüd meile lähemal, ta kolis ka samasse linna. Ainult, et sinna kaugemale.. Umbes sinu psühholoogi lähedale" rääkis Christopher edasi. Keira ehmus: "Mida? Tema lähedale? Agh.. Kuidas ma siis saan ta juures olla? Äkki Andrew näeb mind ja võib mind jälle külastama hakata?" Keira oli murest murtud. "Eiei, ma räägin su vanaemaga, et ta sind Andrew'i ligidusele ei laseks, ole mureta " lohutas isa.
Järgmise päeva hommikul viis Christopher Keira Heleni juurde. Seal polnud talvest märkigi. Oli lausvihm ja müristas. "Oeh.. Tore talv.." ohkas Keira.
Keira pidi ise minema uksest sisse, sest Helen arvatavasti ei kuulnud kui Keira uksele koputas. Vanaema ehmus, kui ta lapselaps kööki järsku ilmus: "Keirakene, sa ehmatasid mind! Aga nii tore on sind näha, lõpuks ometi! Sa oled kindlasti murest murtud.. Oma ema pärast.." Keira oli õnnelik, aga lause lõpupoole muutus ta nägu natukene kurvemaks. "Hei! Vabandust.. Ma ei tahtnud, üldse kohe mitte, ehmatada. Jaa.. Mul on sinu pärast ka kurb.. Ta oli ikkagi sinu tütar.. Aga.. Ma tulin vaheajaks sinu meelt lahutama" lausus naljatades Keira. Helenile tuli siis järsku midagi meelde: "Oeh, mul läks meelest ära.. Ma tegin ju einesaiu. Tule sööma, sul kindlasti kõht tühi!"
Söögilauas tuli juttu ilmast. Keira: "Ma vaatan, et linna teises otsas pole sugugi teid ilmaga õnnistatud. Meil hakkas vaikselt lund tulema, teil tuleb aga vihma ja müristab." Keira vanaema: "Oeh, jah. Meil on koguaeg ilm selline jama. Loodan, kunagi tuleb ikka lumi maha kah!"
Preili ja proua mugistasid oma einesaiad lõpuni ära ja Helen koristas laua.
Keira oli vahepeal ennast enda toas sisse sättinud, mille ta vanaema talle ehitada lasi, sest Keira hakkab ikka päris tihti Helenil ülas käima.
Uksest astus sisse vanaema ja hakkas kohe rääkima: "Kuule, Keira. Kas sa ei tahaks täna õhtul midagi teha? Kas kuhugi välja sööma minna või kutsuda su isa meile külla? Tal on ka kuradima jama seal üksi kodus passida. Võiks ju midagi head küpsetada ja juttu rääkida?" Keira oli päris huvitatud sellest mõttest: "Jaa, päris hea mõte. Aga.. Parem jääme siia ja kutsume isa siia. Siin on.. kodusem." "Teeme siis nii" lausus Helen toast lahkudes.
Helen helistas kohe Christopherile, et olla kindel, kas teine ikka õhtul tuleb. Christopher oli nõus ja lubas, et tuleb.
Keira pani endale midagi paremat selga. Seejärel otsustas ta kamina põlema panna, et oleks hubasem ja soojem.
Varsti oligi Christopher kohal. Keira kohe imestas: "Wow, paps! Sa oled juuksuris käinud ja riidepoes kah!" Isa naljatades: "Nojah, sai käidud küll!"
"Näe paps, see kingitus on sulle. Sulle kulub see ära! " ütles rõõmsal toonil Keira kingitust üle andes. Kingituseks oli üks ülipehme tekk, kus oli väike pildike Keira emast ja alla oli kirjutatud: Broke & Christopher forever together. Christopher oli üllatunud: "Oi, see on mulle? Ma tänan, mu tibuke. Aga mul pole sulle praegu kingitust, sest pole veel jõulud, sa andsid natukene vara kingituse ära!"
Vahepeal oli Keira vanaema kuhugi ära kadunud.
Helen pani mingi masina põlema! Kuidas ta sai nii loll olla ja proovida mingit ilmamuutus masinat, mis tegi kõik aina halvemaks? Aga vähemalt hakkas lund sadama.. Kui see oli tema ilmamasinaga tehtud.
"Tuletõrje, tulge kiiresti Vanaema Street 2'le, tulekahju on!" karjus Keira telefoni, et peaaegu oleks telefon maha kukkunud.
Natukese aja pärast tuligi sellise kisa ja käraga tuletõrje kohale. (btw, see kena pilt ka xd)
"Appi, mu perse põleb!!! Tehke kiiresti midagi, ma ei taha oma pepust ilma jääda! APPI!" karjus Helen hüsteeriliselt.
Kiiresti asuti Heleni perset leekidest kustutama.
"ME ANNAME ENDAST PARIMA, PROUA!" karjus tuletõrjest üks mees. Lõpuks oli Heleni tagumik leekidest puhas ja ta tänas tuletõrjet.
Tuppa minnes jooksis Keira talle kohe vastu: "Vanaema, kas kõik on korras? Appi, su riided on ära põlenud! Kas ma saan sind aidata?" Veider, aga Helen vastas rahulikult: "Eiei, lapseke, pole midagi vaja teha! Küll ma saan ise hakkama."
Ta pesi ennast puhtaks, võttis põlenud riided seljast ja heitis voodisse.
Keira saatis oma isa ära ning tegi endale süüa. Ta vanaema ei jõudnudki midagi küpsetada, nagu tal plaanis oli.
Peale söömist ta läks lihtsalt kõndima. Tänavale. Nagu hulgus. Keira elu oli parajas augus.
Hiljem ta muidugi magas.
Hommikul juba enne 6.00 ärkas Helen üles.
Oli aeg teha hommikusööki. Varsti ärkas ka Keira üles hea röstsaia lõhna peale ja asus sööma. Helen hakkas eilse pärast vabandama: "Ma vabandan eilse pärast.. Sul võib olla kindlasti minu pärast piinlik. Ma ei saanud teile ju mitte midagi süüa ka teha.. Väga vabandan." Keira: "Eiei, õnnetusi ikka juhtub. Pole midagi. Elame üle. Tähtis on see, et sa eluga pääsesid."
Mõne aja pärast pidi Helen tööle minema ja Keira läks välja lumememme tegema. Kui on igav, võib kõike välja mõelda.
Järsku astus ta kõrvale üks kutt: "Meenutab lapsepõlve? " Keira kohkus: "Mis? Ei, muidugi mitte! Ma lihtsalt.. Igav on."
"Ma vaatan, et sa päris uus tšikk siin linnas" ütles see tundmatu kutt. "Öm.. Tegelikult selles linnaosas jah. Elan oma vanaema juures hetkel, tulin vaheajaks. Muidu elan seal mere lähedal suht" rääkis Keira. Neil jutt voolas päris hästi. Kutt jäi natukene mõttesse, aga natukese pärast küsis: "Ahaha.. Aga mis su nimi üldse on? Ma olen Thomas, ütle mulle lihtsalt Thom või Kutt" Keira vaatas maha ja lausus: "Ma.. Ma olen Keira" ta läks näost natukene punaseks, asi oli selles vist, et poiss nii teda kõnetas jne. Pärast pikka vaikust küsis ta: "Sa sisse ei taha tulla? Väljas on päris külm.." ja Keira näkkus tekkis veel rohkem punast tooni. Thom nõustus.
Kui noored olid natukene kakaod joonid, suundusid nad Keira praegusesse tuppa juttu ajama. "Sul on päris äge tuba," meelitas Thomas, "ja sa ise oled ka nunnu " Nonii, nüüd oli Keiraga lõpp. Ta tõmbus näost nii punaseks kui veel olla sai ja hakkas kokutama: "M-ma t-tänan.. "
Thom ja Keira rääkisid veel üksteisest ja nende elust.
Kuni Thomas leidis, et peab lahkuma, sest isa ootab teda. Keira ütles talle tsau ja jäi talle järele vaatama. Oh, küll ma olen tubli.. Ta on nii kena.. Nii armas.. Oeh..
-
Mis toimub veel Keira koolivaheajal? Kuidas Läheb Keiral Thomasega? ja igasugustele muudele küsimustele saate vastused uues osas.
voldebiku- Hüperliige
Re: Keira's life. / 4. osa
Iih. Tahan juba järgmist osaaaaaaaaaaaa! Heaaaaaa. Mm. Ja mind hakkas huvitama, kust sa söögitoa laua ja toolid said? Ja su graafika on nii hea no Masendav. Mul mingi megas*tt
m.- Administraator
Re: Keira's life. / 4. osa
see on nii supper kallis , aahh .. see on niiiiii fantastiline jutt (lllllllllllllllllll)
irf , see koht kus vanaema perse põleb on hea ( yyyy )
ma armastan sind , ja tahan kiiresti uut osa !
irf , see koht kus vanaema perse põleb on hea ( yyyy )
ma armastan sind , ja tahan kiiresti uut osa !
kertzyeah!- Megaliige
Re: Keira's life. / 4. osa
niii suured tänud teile kalliksed :****
Marta, mul pole mängus üldse hea graafika, lihtsalt.. kui ma panen pilte väiksemaks, siis need teravad ääred kaovad ära. Ja see söögitoa mööbel on TSR'ist Sunairi teos
Marta, mul pole mängus üldse hea graafika, lihtsalt.. kui ma panen pilte väiksemaks, siis need teravad ääred kaovad ära. Ja see söögitoa mööbel on TSR'ist Sunairi teos
voldebiku- Hüperliige
Re: Keira's life. / 4. osa
Aaarghh , meahea graaff , mingi, huvitav jutt kaa juu . parim präägu .
kerttu- Superliige
Lehekülg 2, lehekülgi kokku 3 • 1, 2, 3
TimeForSims :: Sims 2 :: Pildid & Lood :: Lõppenud lood
Lehekülg 2, lehekülgi kokku 3
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
|
|