Logi sisse
Similar topics
Latest topics
» Ei saa simsi mängidaby CoolSannu Püh 23 Nov 2014 - 11:38
» Kirjanikud
by antz Laup 26 Juul 2014 - 4:47
» thesims3.com Kuidas teenida simpointe?
by antz Nelj 27 Juun 2013 - 16:45
» Väike taustauuring..
by silletska Reede 29 Märts 2013 - 11:47
» Kust leian...?
by antz Nelj 21 Märts 2013 - 4:13
» TS- avatarid UUED 09.12.12
by HANNAKAS Laup 9 Märts 2013 - 21:02
» Sada ja üks linki (+tuhat)
by kätiiii^ Esm 31 Dets 2012 - 12:47
» Pilte naissoost simmidest
by LiisuM6mmi Püh 30 Dets 2012 - 19:08
» TS- pildid
by TastySmile- Püh 30 Dets 2012 - 19:01
» Uuuudised & Uuuuendused
by Ossu Esm 24 Dets 2012 - 21:41
Eesu stoori. Janvier-Emil Reya . [3.osa]
+10
Miss Hetu.
Tulla
voldebiku
jessica
johhhy
marleen^^
Sandra
johanna
kerttu
Eesu
14 posters
TimeForSims :: Sims 2 :: Pildid & Lood :: Lõppenud lood
Lehekülg 2, lehekülgi kokku 3
Lehekülg 2, lehekülgi kokku 3 • 1, 2, 3
Re: Eesu stoori. Janvier-Emil Reya . [3.osa]
Jällegi vabandan topeltposti pärast, :S
Aga 2.osa. Kommenteerige ja lugege,
Aitähh,
Aga 2.osa. Kommenteerige ja lugege,
Aitähh,
Eesu- Hea liige
Re: Eesu stoori. Janvier-Emil Reya . [3.osa]
OhOhohohhhohohoh , nii lahe . Ainult see on kahtlane , et selles osas ta ka kukkus kokku vn : ) . Aga muidu meeldib :
johanna- Vana liige
Re: Eesu stoori. Janvier-Emil Reya . [3.osa]
Eijah, endale tundus kamh see veits kahtlane, kuid loodan, et on ikkagist normaalne,
Tänan muidu,
Tänan muidu,
Eesu- Hea liige
Re: Eesu stoori. Janvier-Emil Reya . [3.osa]
Mulle meeldib igatahes super jutt
Tahaks juba uut osa :S
by : Hellu
Tahaks juba uut osa :S
by : Hellu
HHellukass-- Uus liige
Re: Eesu stoori. Janvier-Emil Reya . [3.osa]
hehh, tänkks, : )
nojaa, ma üritan teha ikka vaikselt. suht pildid tehtud. vaja veel kokku ka panna, ; d
nojaa, ma üritan teha ikka vaikselt. suht pildid tehtud. vaja veel kokku ka panna, ; d
Eesu- Hea liige
Re: Eesu stoori. Janvier-Emil Reya . [3.osa]
ohh, tänkss.
ma üritan teha, aga koool , : ss
ma üritan teha, aga koool , : ss
Eesu- Hea liige
Re: Eesu stoori. Janvier-Emil Reya . [3.osa]
Oo, hea jutt. Ooootan järgmist ikka ! (:
kerttu- Superliige
Re: Eesu stoori. Janvier-Emil Reya . [3.osa]
3.OSA!
- Spoiler:
Jutt on mina-vormis,
Brad oli kandnud mind haiglasse. Kui kohale jõudsime suutsin ma juba ise kõndida, kuid kindluse mõttes hoidis Brad minu ümbert kõvasti kinni. Panin selga arsti antud mingi öösärgi moodi asja ning istusin tooli, näost ise veel üpriski uimane. Brad võttis eemal seisnud tooli ning tõstis selle minu kõrvale. Istus vaikselt toolile ja asetas enda käe minu oma peale.
Arst, kes seisis mingisuguse aparaadi juures, alustas juttu väga rahulikult. "Tehtud uuringud näitavad, et olete 2 päeva rase."
"Issand, Janvier, me saame lapse?" ei suutnud Brad head uudist uskuda. "Jah. Te saate lapse. Kahjuks ei saa me veel öelda, kas tuleb poiss või tüdruk," rääkis arst samuti väga rõõmsalt. "Ei, pole hullu, et me ei saa teada kas sünnib poiss või tüdruk," laususin ma vägagi rõõmsalt ning tegin Bradile põsemusi.
Ta haaras mu kätest ning aitas mind toolist püsti. "Sa ei tea kui õnnelik ma olen. See kõik juhtub natuke vara, kuid ma armastan sind ning armastan ka meie last," rääkis Brad kõigutades minu käsi küljelt küljele. "Ka mina olen lihtsalt kõige õnnelikum inimene maailmas. Ma armastan samuti sind ning ka meie tulevast last," vastasin talle ning kallistasin Brad'i.
Seejärel panin ennast tagasi riidesse. Tagastasime minu pulmakleidi ning mulle teatati, et kahjuks võitis Rebecca, kuid ma ei lasknud sellest oma tuju alla viia. "Küll ma võidan kuskil mujal," mõtlesin ma, naeratasin ning astusin uhkelt uksest välja.
Siis suundusime hotelli. "Brad, mul on jäätise isu," kurtsin ma, kuid naersin enda üle. "Heh, muidugi. Lähme kohe kojusõites esimesest poest läbi ja hangime sulle palju, palju jäätist," naeris ka Brad ning tõusis diivanilt, et kokku pakkida meie riided. Kiiresti sirgendasin ära oma juuksed, tegin tagasihoidlikuma meigi ning vahetasin riided. "Nüüd võime minna," lausin ma kiiresti, kui olin lõpetanud enda sättimise.
Kodutee oli pikk, kuid väga naljakas. Me naersime palju ja nagu Brad lubas, hankis ta mulle palju jäätist. Sõin kõik ka kohe ära. Tegelikult ei saanud me rohkem, kui 2 liitrit osta, kuid sellest mulle piisas. Mu söögiisu on tõesti juba natuke kasvanud.
Kohe astusime ka tuppa sisse. "Ma lähen teen midagi süüa," lausus Brad ning tegi mulle pisikese musi. Seejärel kadus ta kööki.
"SÖÖMA!" hõikas lõpuks Brad köögist. Klõpsasin teleka kinni ning sammusin kööki ja võtsin istet. Asusin kohe sööma, sest mu kõht oli tõesti väga tühi. "Tahtsin veel küsida, et ega sul lennukis paha ei hakanud? Vahepeal tundusid sa natuke uimane," muretses Brad minu pärast asjata. "Ei, ei. Kõik on korras," laususin talle toitu kugistades. "Rahu, rahu Janvier. Ära toitu kurku tõmba," naeris ta, kui köhatasin ägedalt. "Mkm, ei tõmba," laususin läbi köha, "kõik on korras."
Peale sööki koristasin nõud ära ning just siis helises telefon. "Kullake, palun võta sins vastu," hõikas Brad, kes samal ajal trenni tegi.
Seega sammusin kiiresti telefoni juurde ning haarasin toru nii hoogsalt, et see oleks peaaegu maha kukkunud. Selja taga kuulsin Brad'i vaikset naeru. "Tere," laususin ma rõõmsalt, kui telefon kindlalt mu käes oli. "Tere lapsuke," lausus teisel pool toru Janvier'i ema Jane. "Emme," hõikasin ma vist natuke liiga kõvasti ja natuke lapsikult. " Tead, me mõtlesime, et tuleksime sulle isaga külla," rääkis Jane rõõmsalt teisel pool toru. "Ja, ja. Muidugi. Aga kuna?" küsisin ma rõõmsalt. "Täna õhtu poole, kui sobib?" "Ikka ja, muidugi sobib. Ainult, et.. Ma ei ela enam seal kus vanasti. Elan nüüd oma poisi, Brad'iga. Uus aadress on Dezanova tänav 17," laususin natuke ettevaatlikult, kuid ikkagist väga rõõmsalt. "Ooo, või, et oma poisiga jah?" narris emps mind natuke, "einoh, muidugi. Me tuleme siis õhtul mingi viie-kuue ajal. Tšau!" "Okei, tšau!" hõikasin ma vastu ning panin telefoni kinni.
"Nii, pane ennast riidesse. Me peame minema kohe kähku poodi. Emme ja issi tulevad õhtul siia ja jäävad ööseks, onju. Sobib eks?" rääkisin ma rutates ning jooksin ülesse riideid vahetama. "Muidugi sobib!" hõikas Brad mulle veel järele ning läks dušši alla.
Varsti sain riided vahetatud ning otsustasime minna, seekord jala, poodi.
Mõtlesime teha õhtuks kana, seega ostime palju asju. Midagi lihtsalt kappi ka, et oleks kohe hea võtta.
Lõpuks, kui kõik vajalik sai korvi pandud, maksin ma söögi eest ära raha ning seejärel suundusime kodu poole.
Õnneks tee koju ei olnud väga pikk. Brad suutis selle suure toidukoti ära tassida.
Koju jõudes tegime väikese uinaku.
Kella nelja paiku pidime ülesse ärkama. Kohe läks Brad alla ning pani kana ahju.
Mina sättisin end üleval korda. Seejärel läksin alla telekat vaatama.
Umbes tunni aja pärast helises uksekell. Jooksin kohe ukse juurde ning avasin selle pauguga.
Ukse taga seisis kaks väga tuttavat nägu.
"Emme, issi," hõikasin ma ning kallistasin isa, kes hoidis käes valget küünalt. "See on teile," lausus ta ning ulatas mulle valge suure küünla. "Aitäh," laususin ma rõõmsalt võttes vastu kingitust. "Las ma tutvustan teile oma poissi, Brad'i. Ta on samuti modell," seisin Brad'i kõrvale ning võtsin tal ümbert kinni, "see maja on tema vanemate oma, kuid nad elavad hetkel kuskil mujal." Brad surus kõigepealt Dave'i kätt, seejärel kallistas mu ema. "Tulge edasi. Just sai kana valmis," kutsus Brad nad tuppa ning juhatas külalised kööki.
Kõik sõid väga isukalt maitsvat kana. Tegelikult mitte päris kõik. Brad'il oli kõht täis, nii et ta lihtsalt istus seltsis. "Kas te seda filmi täna hommikul nägite? Mul ei meenu hekel nimi. Mingi tüdruk rööviti ära ja siis.."alustas Brad jutuga. "Aaa, see film vä?" katkestas Dave ta jutu, "Mulle see eriti ei meeldinud. Suht mõtetu." "Ähh, mis sa ajad. Jumalast lahe film oli ju," sõnas vahele ka Jane. "Mm, mis kell on?" küsisin ma järsku segades vahele nende filmi teemale. "Pool kuus, mis siis?" vaatas Brad seinal kella ning vastas kiiresti ja jahmunult, "Kas midagi on valesti?" "Ei, noh. Mul meenus lihtsalt järsku, et kohe hakkab üks hea film. Mingist poisist ja midagi sellist," rahustasin ma kõik maha, et mitte ilma asjata paanikat tekitada. "Aa, okei. Ma koristan siis ära ja lähme vaatama," sõnas Brad ning tõusis lauast püsti, et korjata kokku kõik taldrikud.
Kõik suundusid elutuppa.
Mina ja Brad istusime maas ning Jane ja Dave võtsid istet diivanil.
Kui film sai läbi sosistasin Brad'ile tasakesi kõrva: "Kuule, nüüd oleks vast õige aeg rääkida, et ma olen rase?" "Noo. Kui sa nii arvad," sosistas ta vastu ja tegi mulle musi.
"Emme ja issi," laususin ma natuke kõvemini," ma ei oska seda teistmoodi öelda, seega ütlen selle lihtsalt välja. Me Bradi'ga saame lapse!" Tundsin, et mu näole ilmus naeratus. "Oii. Nii lahe. Sa saadki lõpuks lapse," rõõmustas ema ja tõusis püsti, et mind kallistada.
"Palju õnne siis teile kahele." Samuti ajas end diivanilt püsti Dave ning tegi ühe meheliku kallistuse Brad'ile. "Minu poolt ka palju õnne," soovis meile isa, kui oli saanud diivanilt just püsti. "Tore, et te vastu ei ole sellele," laususin rahulolevalt ema kaisust vabanedes. "Muidugi. Meil pole selle vastu midagi," sõnas ema naeratades.
"Tegelikult oleme vist nii väsinud, et võiksime minna magama," ütles Jane pärast väikest vaikuse hetke ning vaatas Dave'i poole. "Jah, muidugi. Brad käis juba pööningul ja otsis välja madratsi. Tegime teile voodi valmis ka. Loodan, et te ikka saate ilusti madratsil magada. Me Brad'iga võime väga vabalt ka ise madratsile magama minna," hõikasin ma üles joostes. "Ei. Pole vaja. Me saame väga hästi madratsil ära magada," hõikas isa mulle vastu.
Kõik suundusid järsku ülesse ning tõmbasid selga oma ööriided. Pesime ära oma hambad ja näod.
(Sellel pildil, kus mina olen, panin oma juuksed lihtsalt patsi, et need mind näo pesemise ajal ei segaks)
Lõpuks, kui kõigil vannitoas asjad aetud sai, suundusime tagasi ülesse. Ainult Brad jäi veel mingit filmi vaatama.
"Nii. Siin saate ilusti magada ja kui midagi on vaja siis me oleme kohe kõrval toas, eks," seletasin emale üles jõudes. "Ära nüüd üleliia ka muretse. Küll me hakkama saame," vastas ema mulle naerdes. "Muidugi," laususin mina, samuti naerdes ning läksin alla teleka ette.
Lõpuks oli aeg magama minna.
"Aii. Mu kael," virisesin ma diivanist tõustes, et magama minna.
Brad tõusis samuti püsti ning lausus mulle natuke narritavalt: "Ähh, mis sa nüüd virised. Tule siia. Ma teen sulle massaaži." "Sa ei tea, kui valus mu kael on," virisesin ma vastu. Kui Brad massaaži oli lõpetanud, läks mu kael palju paremaks. "Aitäh. Mul on nüüd palju parem olla. Tule, lähme tuttu nüüd," sõnasin ma lapsikult ning tõmbasin teda käest, et ta minuga koos magama suunduks. "Oota, ma panen teleka kinni ja siis kohe tulen," lausus ta veel ning klõpsas teleka rahulikult kinni. Seejärel suundus ta minu järel ülesse.
Uinusin rahulikult tema kaisus.
Hommik saabus kiiresti. Kuulsin vaid nii palju, et Brad tõusis tasakesi püsti ja pani korda enda pool oleva teki. Otsustasin edasi magada. Ma olin ikka veel väsinud. Mitte enam nii palju, kui eile õhtul, aga vajasin umbes poolt tundi veel.
Brad suundus kööki ja otsis välja vajalikud ained, et teha pannkooke. Pani kõik valgesse kaussi ning segas kokku taignaks.
Varsti said pannkoogid valmis ning täpselt siis kuulis Brad, et minu vanemad tulid alla. "Tere hommikust! Tulge kohe sööma, ma tegin pannkooke," kutsus Brad nad sööma.
Kõik istusid lauda ning hakkasid sööma pannkooke. Dave rääkis mingist oma ülinaljakast unenäost ning nende suur naer äratas ülesse ka minu.
Tõusin siis üles ja pühkisin oma silmad rähmast puhtaks. Järsku tundsin sees iiveldust. Mul oli väga paha olla. Võtsin end kokku ning pistsin jooksu vetsu poole. Söögilauast möödudes lehvitasin neile.
Ema oli vist üsnagi mures, kui kuulis vetsust oksendamis hääli. Siis loputasin oma suu ära ning lõin vetsu ukse pauguga lahti, et näha mis nägudega nad mind vaatavad. "Palun vabandust. Mul oli lihtsalt väga paha olla. Nüüd on palju parem," laususin ma tuimalt ning võtsin kapi pealt endale kolm pannkooki.
Brad ja Dave noogutasid ning suundusid elutuppa jalgpalli vaatama.
Istusin lauda ning rääkisime emaga reisidest ja igasugustest muudest asjadest ka. "Muideks, ma viin su täna juuksurisse. Mul on juba aeg kokku lepitut ning umbes tunni pärast lähme siis. Nii, et tee oma vajalikud asjad ära, pane riidesse ja siis lähmegi," rääkis ema, kui pistis viimast pannkoogi ampsu suhu. "Ooot, mis asja?" imestunult pidin lausa pannkoogi kurku kinni tõmbama. "Ma mõtlesin, et sul oleks vaja uut lõikust. Võib-olla isegi uut juuksevärvi. Blond sobiks sulle väga hästi," seletas ta kiiresti ning pesi ära mõlemad tühjad taldrikud laual. "Okei. Ma ei tea kas ma tahan, aga okei," nõustusin ma vaevu, kuid mõtlesin, et tahaksin tõesti uut soengut. Ei tea kas just blonde juukseid, aga midagi kindlasti. Pistis suhu veel pool pannkooki ningläksin vannituppa, et end korda teha.
Kuna vann tundus nii ahvatlev, otsustasin käia kiiresti ära ka vannis. Mul kulus ainult pool tundi.
Kui vannis käidud, sammusin kiiresti magamistuppa. Valisin riideid tavalisest kauem, kuid suutsin mingisuguse komplekti valmis saada. "Õnneks on õues ilus ilm," mõtlesin ma korraks õue vaadates.
Kui alla läksin, olid ema ja isa läinud just ülesse riideid vahetama.
Istusin Brad'ile sülle ning nägin, et ka tema oli juba riided vahetanud. "Kas sa tuled ka minuga juuksurisse?" küsisin ma talle silma vaadates. "Eip. Su ema rõhutas seda meile umbes viis korda, et me ei tohi tulla, sest see on naiste värk ja me muidu me ei üllatuks," seletas ta ning naeris. "Mhh, no okei. Ja ma luban, et sa veel üllatud," laususin ma alguses veidike kurvalt, kuid lõpupoole mu toon muutus rõõmsamaks. "Võib-olla tõesti peaksin värvima oma juuksed blondiks. Äkki hoopis veripunaseks?" mõtlesin ma, milline soeng teda kõige rohkem üllataks.
Just siis tuli alla mu ema ning rääkis, et me peaksime hakkama minema. Tõusin väga energiliselt Brad'i sülest püsti ja sammusin koridori. Astusime emaga välja ja just siis hakkas vihma sadama. "No jumal ei," mõtlesin ma natuke nördinult.
Läksin kiiresti tagasi koridori ning haarasin seal oleva punase vihmavarju. Mahtusime ilusti mõlemad selle alla ära.
Kohe kui kohale jõudsime võtsin istet juuksuri toolis. Ma natuke kartsin, kuid mõtlesin: "Saagu, mis saab." See tõi mu näole tagasi naeratuse. "Kas teil on mingeid erisoove ka? Mis värvi, millist lõikust?" küsis väga lahe juuksur. "Mul vist tõesti vedas juuksuriga," mõtlesin ma uuesti endamisi. "Ma arvan, et teeks blondiks ning lõikusest," vahele tekkis pisike mõttepaus, "laseks teha lühemaks." "Sobib," oli ainuke sõna, mis juuksurist kostis.
Möödus umbes 2 tundi. Siis nägin oma valmis soengut algul pisikesest peeglist, seejärel suurest.
"Appi, kui lahe. Ma olen hoopis teistsuguse näoga," hõikasin ma suurest rõõmust. "See soeng sobib teile väga hästi," lausus juuksur rahulolevalt ja rõõmsalt. "Ma tänan. Mul on nii lahe soeng," ei suutnud ma ära tänada juuksurit, ega uskuda, kui hästi see soeng mulle sobis.
Kui püsti tõusin, nägin, kuidas ema lausa jooksis minu juurde. "Ohh. No näed. Mis ma ütlesin sulle. Blond sobib sulle lihtsalt perfektselt," lausus ema samuti väga rahulolevalt ning naeratas mulle. "Lähme nüüd kiiresti koju. Ma tahan juba ennast Brad'ile näidata," rääkisin ma kiiresti ja naerdes. Enne lahkumist kallistasin veel juuksurit ning siis astusime emaga õue, et koju minna.
Sadu väljas ei olnud järelle jäänud. See kõndisime minu suure punase vihmavarju all suhteliselt kiiresti.
Koduni ei olnudki väga palju.
Astusin tuppa otse teleka ette, kus parajasti mängiti jalgpalli. "Noh. Kuidas meeldib?" küsisin ma poiste käest ise naeratades. Brad'il vajus suu lahti. "Väga ilus!" lausus, või õigemini lausa hõikas, Brad. "Jah. Väga ilus oled," vastas ka Dave naeratades. "No siis on tore, et teile meeldib," sõnasin ma veel kiiresti ning astusin teleka eest ära, et nad saaksid oma jalgpalli edasi vaadata. Järsku tundsin kellegi käsi oma kõhu ümber...
See oli kõigest Brad. Ta keeras mu ümber ning suudles mind kiiresti. Kuulsin kuidas telekas pandi kinni. "Noh, aitab ka sellest jalgpallist," kuulsin ma ning isa kõndis trepist ülesse.
Möödus tunde ning me kõik sõime ja rääkisime ja vaatasime telekat. Meil kõigil oli väga lõbus.
Kuid lõpuks pidid mu vanemad lahkuma. Mina kallistasin kõvasti ema ning Brad tegi meheliku kallistuse minu isale. "Okei, vaadake, et te siis hoolitsete minu lapselapse eest hästi," sõnas ema naerdes ning patsutades minu pisikest kõhtu. "Heh, muidugi," vastasin ma naerdes. "Tulge siis veel meile kunagi külla," sõnas ukse pealt veel Brad. "Loomulikult!" vastas Dave meile ning läinud nad olidki. "Tšau!" hõikasin ma veel, kuid arvatavasti nad seda enam ei kuulnud.
Märkasin, et ka arved olid maksmata. Niisiis võtsin arved postkastist välja ning maksin need ära. Seejärel suundusin ülesse ja tõmbasin selga mugava pidžaama ning armsad jänkuga sussid, mis mu ema mulle kappi oli poetanud. Brad tegi meile paar võileiba.
Võilevad olid väga maitsvad. "Kahju, et täna niimoodi vihma sadama hakkas," rääkis Brad, sest muud jututeemat vist pähe ei tulnud. "Jah. Kahju. Loodame, et homme on ilm ilusam," laususin ma vastu ning naeratasin.
Järsku tundsin jälle sedasama iiveldust, mis vallutas mu hommikul. "Vabanda mind korra!" oli ainus mida suutsin öelda. Ma ei tea kas ta üldse mu sõnadest aru sai, sest juba sellel ajal jooksin ma vetsu poole. Õnneks oli sel korral vets palju lähedamal.
"Vuhh, vastik," mõtlesin ma peale oksendamist.
Seejärel pesin ma kähku ära oma hambad. "Kas sa oled korras?" kostus Brad'i hääl teisel pool ust. "Jaa!" hõikasin ma talle vastu ning loputasin ära oma suu.
Brad hiilis üksest tasakesi sisse ning kallistas mind. "Kindel, et sinuga on kõik korras?" uuris ta veelkord, et olla kindel. "Jah, ära muretse kallis," ütlesin ma vastu ning vabanesin õrnalt kallistusest. "Tule, lähme elutuppa," kutsus Brad ning võttis kinni mu käest. "Muidugi," vastasin talle tasakesi ning kõndisin talle järgi elutuppa. Raamaturiiulist valisime raamatud ja alustasime nende lugemist.
Kui tundsin end juba väga väsinult otsustasin minna magama.
Panime ära oma raamatud ning Brad kallistas mind. "Head-ööd kullake," lausus ta ning ma loivasin magamistuppa. Poole tee peal sõnasin veel talle: "Head-ööd ka sulle."
Üles jõudes pugesin kohe voodisse. Jäin kohe magama, kui sulgesin oma silmad.
Kui ma hommikul üles ärkasin leidsin enda kõrvalt kirja:
Janvier-Emil,
Ma pidin minema korraks tööle. Pildistamisel ei lähe kaua. Luban, et tulen koju niipea kui saan. Jätsin sulle lauapeale ka ühe võileiva. Head isu!
Sinu Brad.
"No tore. Hommik üksinda. Tõesti supertore," mõtlesin ma ärritunult. Panin selga täpilise kleidi ning läksin alla oma võileiba sööma.
"Mm, see on tõesti maitsev," mõtlesin ning mu tuju paranes tunduvalt.
Viisin välja prügi ja pesin natuke ka põrandat. "Vähemalt saan natukenegi kasulik olla."
Läksin istusin diivanile. Järsku käis ukse pauk. "Kallis, ma olen kodus!" kostus hõige koridorist. Brad tuli ja istus samuti diivanile ning mina hüppasin talle kohe sülle. "Ma igatsesin sind!" ütlesin ma natuke pettunult, et ta hommikul niimoodi ära läks. "Vabandust. Tõesti anna mulle andeks. Ma enam nii ei tee," lausus ta naerdes. "Ähh, tegelikult pole hullu. Aga mulle see tõesti eriti ei meeldi." Proovisin olla natuke rõõmsam. "Tead, mulle tuli hea mõte. Tahad ma maalin sinust pildi?" küsis ta ikka veel naerdes. "Jaa," sõnasin peaagu kohe, kui ta ettepaneku tegi. Seega suundusime koos üles.
Ma võtsin sisse täiesti tavalise poosi ning Brad asus mind maailma. Selleks kulus umbes paar tundi. Kui pilt lõpuks valmis sai, oli mu käsi ning kael väga kanged. "Anna andeks, ma ei mõelnud selle peale. Sa oleksin pidanud siis ütlema, et sul nii valus on," sõnas Brad muretsedes. "Ei noh. Pole hullu, ma sain hakkama ju," laususin naerdes ning ta kallistas mind õrnalt.
Selle imeilusa pildi riputasime meie magamistuppa. "Sa oled vist igal alal täielik proff," naersin ma pilti vaadates. "Heh. Aitäh. Tegelikult ei ole ma igal alal proff," naeris nüüd ka Brad.
Ülejäänud päev möödus igavalt ja tavaliselt. Üldiselt möödus väga kaua aega niisama tegutsedes. Vahepeal käis Brad ka tööl ja minu lihtsalt tegutsesin aias ja olin niisama.
Ma nägin juba palju rohekem rasedama moodi välja. Varahommikul, siis kui oli veel pime, vahetasin ma ära oma riided. Olime käinud just paar päeva tagasi Brad'iga poes mulle uusi riideid ostmas. Mulle ei lähe ju enam oma vanad riided selga. "Ohh. Issi juba ootab sind siia laia maailma, tibuke," rääkis Brad lapsega. "Laps peab ju oma isa häälega harjuma," sõnas ta naerdes.
Ta tegi mulle pisikese musi. "Mine juba alla, ma pane ka riided selga ning tulen teen siis meile süüa," lausus ta veel. Tegin nagu kästud. Läksin alla ja jäin Brad'i ootama.
Lõpuks jõudis alla ka Brad ja hakkas kohe tegema meile võileibu. Peaaegu kohe said valmis ka maitsvad võileivad. "Ma oleksin võinu ju ise ka neid teha!" vaidlesin Bard'ile vastu."Nojah, aga ma tegin ise, nii, et. Ei mingit vaidlust," ütles ta rahulolevalt. "Kuule, täna on muideks väga ilus ilm. Äkki läheksime õue? Niisama päevitama ja nii," tegin ma ettepaneku. "Jah, miks ka mitte," sõnas ta nõustuvalt mulle vastu. "Siis on tore," laususin ma veel lõppu ning sõin edasi oma võileiba.
Päeva poole, kui väljas oli veelgi soojem, läksime koos meie pisikesse aeda.
Mina istusin lamamistooli ning üritasin võtta päikest. Mis sest, et ma olin varju all. Ma tundsin päikese soojust ka siia. Brad üritas püüda kala, kuid eriti ei näkanud vist. Ta tuju läks sellest natuke alla.
"Pole hullu kullake. Küll järgmine kord näkkab paremini," lohutasin ma teda. "Ma lähen käin korra majas ära," laususin ma ning seadsin sammud maja poole.
Tagasi tulin koos...
...veepommiga. Ma viskasin selle Brad'ile otse näkku. "Hahahahaa," naersin ma kogu südamest. "Aii, see oli veits valus. Agano. Kui sa tahad veesõda siis selle sa saad," lausus ta naerdes ning jooksis tuppa veepalle tegema. Ta pani selga ka ujukad, et lihtsam joosta oleks. Märgades riietes ei olnud see sugugi nii lihtne.
Kui ta tagasi jõudis läks veesõda lahti.
Mina sain talle kolm korda pihta, tema mulle ainult ühe korra. Meil oli väga lõbus päev.
Tuppa minnes tegi Brad imehead suppi. Sõin lausa kolm portsu. Ma isegi imestan, kui palju ma olen sööma hakanud. Kuid see on ka loogiline. Ma söön nüüd ju kahe eest.
Peale sööki tegin diivanil väikese uinaku. Brad vaatas vist samal ajal vaikselt jalgpalli. Viimasel ajal on see teda huvitama hakanud.
Kui ma ärkasin oli Brad'il mulle mingi jutt. "Nii. Mine ülesse ja pane selga midagi pidulikku. Sul on aega pool tundi," lausus ta naljakalt. "Miks?" küsisin ma naerdes. "Sest me läheme täna restorani," sõnas ta vastu. "Okei," olin ma nõus. Nii kui nii oli kodus ilgelt igav.
Läksin siis kohe lause joostes ülesse riideid vahetama.
Panin selga ilusa punase kleidi ning tegin ka oma meigi natuke tugevamalt üle.
Kui olin endaga kõik valmis saanud istusime autosse. Kohale jõudes võttis Brad kohe ühe romantilise väikse laua.
Brad tellis meile mingit huvitavad sööki ning järsku...
...tõmbas ta oma taskust välja suure tumesinise karbi. "Janvier-Emil, kas sa tuleksid mulle naiseks?" küsis ta ning tema näole tekkis suur naeratus.
Ma avasin karbi ning seal sätendas kõige ilusam sõrmus maailmas. "JAH, JAH. LOOMULIKULT MA TULEN!" ma peaaegu karjusin seda üle kogu restorani. Võtsin karbist sõrmuse ning pistsin selle oma sõrme. "Ma armastan sind kogu oma südamest," laususin ma ülirõõmsalt, kui olin lõpetanud selle imeilusa sõrmuse vaatamist. "Mina sind ka, Janvier," vastas ta ning suudles mind, kummardudes üle laua.
Peale söömist tantsisime veidike ning rääkisime juba pulmadest, kuid mitte väga palju. Me ei taha liiga palju ka ette ära mõelda. Kuna mul hakkas veidika paha, läksime ära koju. "Tead, Janvier, ma armastan sind oma elu lõpuni," lausus ta enne magama jäämist ning võttis mu kaissu. "Jah, mina sind ka Brad."
Kas nende õnnelik elu jätkub? Seda juba järgmises osas.
__________
nonii. Siin on siis see kauaoodatud 3.osa. Ma väga loodan, et teile see meeldib ja, et see ei ole väga igav. Vabandaksin ära veel selle pärast, et ta alustas jälle haiglas ja, et mul võivad olla mõned kirjavead. Igatahes, suur aitäh lugemast ja kommenteerimast : )
Viimati muutis seda Eesu (Reede 22 Jan 2010 - 16:56). Kokku muudetud 2 korda
Eesu- Hea liige
Re: Eesu stoori. Janvier-Emil Reya . [3.osa]
HULLULT PIKK.
Aga väga hea osa oli (: tubli!
Aga väga hea osa oli (: tubli!
Sandra- Peamoderaator
Re: Eesu stoori. Janvier-Emil Reya . [3.osa]
ohho, mulle meeldis:D hästi hea pikk ja värki;D tuli endal mängimise isu peale >.<
aga küsiks, et kust sa selle häki oled tõmmanud, et neid kotte & värke saad niimoodi käes kanda? & selle mehe riietus ka, mingi punase vesti & lipsuga:D:D:D tänuud kui vastata oskad ;D
aga küsiks, et kust sa selle häki oled tõmmanud, et neid kotte & värke saad niimoodi käes kanda? & selle mehe riietus ka, mingi punase vesti & lipsuga:D:D:D tänuud kui vastata oskad ;D
voldebiku- Hüperliige
Re: Eesu stoori. Janvier-Emil Reya . [3.osa]
selle häki sain siit: http://simsimaa.pri.ee/Sims2/2saadud-asjad.htm (kohe see esimene) ja mehe kostüümi kahjuks ei mäleta kust sain, : ss.
Aga muidu tore, et meeldib, : )
Aga muidu tore, et meeldib, : )
Eesu- Hea liige
Re: Eesu stoori. Janvier-Emil Reya . [3.osa]
einoh, : DD
ma pole veel jõudnud xd. Nii kiiresti:D agajah. Ma üritan hakata tegema homme ja loodan, et see valmib kiiresti, : ]]
ma pole veel jõudnud xd. Nii kiiresti:D agajah. Ma üritan hakata tegema homme ja loodan, et see valmib kiiresti, : ]]
Eesu- Hea liige
Re: Eesu stoori. Janvier-Emil Reya . [3.osa]
Sannukiizu kirjutas:HULLULT PIKK.
Aga väga hea osa oli (: tubli!
kertzyeah!- Megaliige
Re: Eesu stoori. Janvier-Emil Reya . [3.osa]
Jaaahh, hästihästi pikk osa oli . Ja väga hea osa. Niiiet, tee aga edasi ! :]
kerttu- Superliige
Re: Eesu stoori. Janvier-Emil Reya . [3.osa]
Suur aitäh teile. Ja väga tore, et meeldib: )
loodetavasti saan varsti valmis ka neljanda osa (:
loodetavasti saan varsti valmis ka neljanda osa (:
Eesu- Hea liige
Re: Eesu stoori. Janvier-Emil Reya . [3.osa]
Janvier-Emil Reya näeb välja natuke ( näost ) Lady Gaga moodi . Juuksed eriti pole , aga muu on Aga lugu on täega SUPER Lahe ja ma ootan juba järgmist osa
Kristiinake- Uus liige
Lehekülg 2, lehekülgi kokku 3 • 1, 2, 3
TimeForSims :: Sims 2 :: Pildid & Lood :: Lõppenud lood
Lehekülg 2, lehekülgi kokku 3
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
|
|