Moosipall- [Faith'i lugu] Teine osa.

Siin ma siis olen, bussijaamas, bussi ootamas.Ma sõidan ema-isa kodust ära.
Kui
mu isa oli suremas...ta viimane asi mis ta mulle ütles oli
pank...Vanaema ütles mulle isa panga numbri ning avastasin, et seal on
3 miljonit.Tegime selle õega pooleks niiet mõlemale on poolteist
miljonit.
Hetkel kolin ma täielikult üle ühte üüri tuppa. See oli üpris odav ning mul oli vaja ära kolida seega siin ma olengi.
Jõudsin kohale, asetasin kohvri maha ning imetlesin oma uut kodu.

Chibi
nagu alati nuuskis ringi, uks oli koduselt lahti, et õhk sisse pääseks,
järsku nägin, et maja omanik astus kodust välja.Chibi, aga jooksis
sisse nagu see oleks tema kodu.

''Tere, te olete siis Faith?''küsis mees.
''Tere, jamh ma olen Faith, meeldiv tutvuda.''
''Minu nimi on Jacob.''
Ta surus mu kätt ning pakkus, et võiks minna ja majale ringi peale teha.Ma nõustusin.

Selline nägi välja köök.


Väike sööginurgake.


Elutuba.



Pisike puhkekoht.


Ülemise korruse esik.



Ja minu üüritud tuba, tõin pildid, karu ja raamatud ise siia, kuid ülejäänud oli kohe seal olemas.







Kuna midagi teha polnud läksin ma arvutisse, nägin, et sees oli mu õde, Kate.
Me
rääkisime pikalt kui järsku ütles ta, et tahab mu uut kodu nähe, olin
nõus.Leppisime kokku, et ta tuleb täna siia.Panin arvuti kinni ning
istusin teleka ette.

Peale poolt tundi teleka vaatamist ei tulnud enam telekast midagi, seega klõpsutasin igavusest kanaleid.

Äkki tuli alla Jacob, ma rääkisin talle, et mu õde tuleb külla, ta oli nõus, ei keelanud ega midagi.Ta suundus jälle üles oma tuppa, ta on seal koguaeg...väga igav..Järsku nägin, et Kate on ukse taga.

Läksin vastu, unustasin öelda, et tal on ka väike laps kelle nimi on Mike.

Me kallistasime, kuna pole nii ammu üksteist näinud, me oleme ainult msnis rääkinud.
Kate on rohkem emasse, ta ei oska teleportida ja näeb rohkem tibi moodi välja, kuid mind see ei häiri.
Kate
istus maha ja imetles minu uut kodu, ka talle tegin ma väikse tuuri
majas.Siis lubasin mina Mike'iga tegeleda, samal ajal me rääkime.


Kui siis...öähh...

Ma
üritasin toredat nägu säilitada, et Mike nutma ei hakkaks, Kate, aga
naeris...Ma andsin Mike'i Kate'i kätte ning läksin kööki okset ära
pühkima..

Tagasi tulles nägin väga armsat pilti, nii tore kui emal on oma lapsega nii hea suhe. Tahaks endalegi last mõtlesin ma endamisi.


Ma
tegin ettepaneku minna Kate'iga kuskile välja sööma, järsku vaatasime
me kõrvale ning nägime midagi väga nunnut...Me läksime siis kohvikusse
ning lobisesime seal päris kaua, muidugi ka sõime.Lõpuks tulin ma koju
ning oli juba hilja.Ma läksin üles, vahetasin riided ära ning jalutasin
voodisse, uni tuli väga kiiresti.Juba oligi hommik..
Ma
otsisin teistsuguseid riideid, sest olin eelmistega juba kolm päeva
olnud...Leidsin ühed armsad riided...need on tegelt mu lemmikud riided.

Nende riietega näen küll päris noor välja, kuid lihtsalt need meeldivad mulle, sättisin siis ennast korda ning läksin alla.


Söök
oli juba laual, arvatavasti oli selle Jacob teinud, mis siis ikka,
hakkasin sööma, kui söödud pesin nõud ilusti ära.Järsku kuulsin mingit
muusikat.See oli Jacob, kes oli tasakesti alla hiilinud ning klaveri
taha istunud.
Ma
alustasin juttu, ma rääkisin, et väga mõnus on siin elada jne.Kuid
natuke kaebasin voodi üle, et veits kõva oli, aga muidu okei.Jacob tegi
ettepaneku, et maja mulle anda kui ma rääkisin, et siin nii ilus on
janii.See tuli liiga ootamatult mõtlesin ma.
''Kas sa oled ikka täiesti kindel, ma mõtlesin, et me ju nagu ma alles kolisin siia.''ütlesin ma
''Ma
olen siin niikaua elanud, oleksin selle hiljem niikuinii ära maha
müünud, aga sa ju tead millised need olukorrad hetkel on, see maja ei
maksaks miljongi.''ütles Jacob.''Noh, kui sa nii kindel oled, aga tänan väga sind.''


Me surusime käed.Ma olin nii õnnelik, nii lihtsalt ja tasuta maja saada...Kuid siiski tundus mulle, et midagi on viltu.Ma pidin teada saama mis tal plaanis on.
Järgmises osas saate teada mis tegelikult Jacob tahab ning kuidas Faith sellest aru saab.

Meeldis..?
Aamh, ennem lugesin läbi..leidsin ühe kirjavea, aga ma ei
parandanud seda ära ja nüüd ei leia enam seda üles, sorri.