LC - Cherie : ll osa

SISSEJUHATUS

ll OSA, poolik

[justify]
Töö aga kaua ei kestnud. Juba paari tunni pärast jäeti mind üksi kõnekeskusesse, telefon helises ja mina muidugi võtsin vastu, mis oligi mu vallandamise põhjus.
Töö kaotamine pole mu lemmiktegevus, niiet olin üsna morn.

Siis aga otsustasin, et masetsemisest ei ole mingit kasu. Kuna päris hommikuse ajalehe olin juba ära visanud, hääletasin ajalehe kontrorisse, palusin uue lehe, hääletasin koju tagasi.
Sain uue töö, mis ei toonud nii palju sisse, aga palk oli normaalne.
Minu uus töö on kohtus teha neid töid mida keegi teine teha ei taha. Ja väljaõpe on tasuta, niiet hästi saadud isegi.

Peale väikest söömist kodus, otsustasin sõita bussiga Shewbyville'i ööklubisse, et kedagigi siin teada.
Oma olematu raha eest võtsin segatud joogi, mis polnud just kõige parem, aga käis ka.
Vaatasin põlglikult ringi, kuni mu silmad peatusid kahel mehel.
Robinil ja Steve'il.

Otsustasin minna Steve'i juurde. Õnneks oli ta väga seltsiv ja rõõmus, niiet vaikselt piinlikku olukorda ei tekkinud.
"Ha-ha-ha, vaata seda naist, spordiriietes ööklubisse tulla on uus tase!" lõõpis Steve naerda.
Naersin muidugi kaasa, kuid korraks jäin ma imestama: See on ööklubi?

Oma naermisega läksin ma nii hoogu, et natuke veel ja ma oleks Jaque Humble'ile tissidevahele hüpanud oma näpuga.

Järsku tuli aga Steve minu juurde, ilmselt paarist joogist julgust saanuna, ning haaras mu enda vastu & surus oma katkised huuled vastu minu omasid.
"Hei, hoia piiri!" ütlesin ma, üritades mitte liiga karmilt kõlada.

Tahtsin natuke värsket õhku, ning minema tormates jäi mulle märkamatuks Robin, mees keda olin enne jälginud.
"Ou, vaata kuhu sa jooksed," ütles Robin, kuid mitte vihaselt.
"Va-vabandust, ma tahtsin värsket õhku..." ütlesin kohmakalt.
"Pole midagi. Ma kuulsin et oled linnas uus, ma annan sulle oma numbri, võiksid helistada kunagi ja ma saaks sulle linna näidata," ütles ta äärmiselt vabalt ja sõbralikult.
"Eeh, okei, aga ma pean minema. Oli tore kohtuda, Robin," ütlesin vaikselt, üritades mitte ennast häbistada.
Lehvitasime, ning tormasin 'ööklubist' välja.
Koju kõndisin ma jala, hoolimata sellest, et oli juba sügis ja et siin paigas enamusajast vihma vabistas, oli ilm üsna soe.

Koju jõudes, sõin jälle kuivtoitu. Peale seda pesin hambad, käed, käisin vetsus ning heitsin oma voodisse pikali, vaikselt magama suikudes.


Üles ärgates märkasin, et kraan on katki. Vandusin mõtetes, ning hakkasin mutrivõtmega kraani parandama. Kraani suutsin ma kuidagi korda teha, hoolimata sellest, et mu mehaanikaoskus on olematu.

Tüdinenult pesin ka põranda ära.

Kui ma juba põrandat oli pesnud, tuli mulle idee ka ülejäänud asjad ära koristada. Kui vets ja köök olid koristatud, tegin endale väikse hommikusöögi.

Peale seda hüppasin ma diivanil. Kuna vihma jälle sadas, oli mul kohutavalt külm, kuid mul ei olnud ju riidekappi, et natuke soojemad riided selga panna. Tegelikult polnud mul neid riideidki, ainukesed asjad mis mul olid, olid pesus.

Ülejäänud päev möödus väga igavalt, midagi märkimisväärset ei toimunud.
Õhtu saabudes jäingi oma sooja voodisse magama.

Mu magusa une katkestas Robin, kes tuli öösel kell 3 mu ukse taha karjuma.
Oma üllatuseks ma tema peale pahane ei olnud, vastupidiselt sellele oli mul teda väga hea meel näha.
"Tsau, ma mõtlesin, et ma tulen sulle siia koju, noh, mitte päris... Seda et... Lihtsalt ma tahtsin sind näha, ja noh mind löödi üürikast välja," ütles Robin häbenedes, kuid hooolimata puterdamisest kõlas ta hääl väga kindlalt.
"Ahsoo," oli ainuke asi mida ma öelda suutsin.
Üritasin teha midagi kallistusesarnast, aga kuna ma polnud mingi suurem kallistaja, tuli see pigem välja nagu kohmakas klammerdusüritus.
Ta hakkas naerma ning embas mind õrnalt vastu.

Kutsusin Rob'i sisse ja üritasin midagi süüa teha. Minu meistriteos aga kukkus täielikult läbi, ma lasin nuudlid ja vorstisaiad kõrbema.
Loobusin uue toidu tegemisest, seega võtsin kapist kaks pudelit jogurtit, millest ühe viskasin Rob'ile ja teist hakkasin ise jooma.

Peale joomist kutsus Rob mu enda juurde, käskides mul silmad kinni panna.
Ta tõmbas oma siidise käega mu lõua õrnalt mu huuled enda omade juurde ning suudles mind õrnalt.
"Kas see on okei, kui ma nii teen?" küsis ta mulle otsa vaadates.
"Jaahah," ütlesin endale tavapäraselt ebakindlalt ja kohmakalt.

Siis hüppasin ma talle põhimõttelt suhu, pööraselt ja üldse mitteminulikult.
"Kas see on okei, kui ma nii teen?" küsisin mina nüüd tema käest muigega.
Vastususeks vastas tema samaga.

Läksime jälle õue, siis aga tuli mul üks asi meelde, mida ta enne maininud oli.
"Kuule, sa rääkisid, et sind visati ühikast välja?" küsisin ma.
"Jaa," vastas Robin segades olevalt.
"Aga... Noh, see koht siin on küll väga väike, aga äkki sa tahaksid siia kolida? Noh me võime ju seda korterit muuta ja see ei pea midagi tähendama, lihtsalt me oleks nagu korterikaaslased ja siis mul oleks rohkem nagu seltsi ja üldse..." vuristasin ma talle ette, kaheldes kas ta üldse midagi aru sai.
"See oleks super! Kui sulle see sobib, siis ma muidugi tuleks, ja mul on raha ka, teeme majaarved pooleks."
Niisiis kolisimegi kokku. See käis nii ruttu, et polegi mulle veel kohale jõudnud.





Tema toodud rahaga tegime korteri natuke elamisväärsemaks. Tema asus kohe süüa tegema, mis tuli tal mitu kordi paremini välja kui minul. Mina puhastasin vannitoa korralikult ära.
Robin magab esialgu diivanil, kuigi mul poleks koos magamise vastu midagi.

Robin tõi kaasa ka katkise auto, mida me vahepeal putitada üritame. [/justifi]