Logi sisse
Latest topics
» Ei saa simsi mängidaby CoolSannu Püh 23 Nov 2014 - 11:38
» Kirjanikud
by antz Laup 26 Juul 2014 - 4:47
» thesims3.com Kuidas teenida simpointe?
by antz Nelj 27 Juun 2013 - 16:45
» Väike taustauuring..
by silletska Reede 29 Märts 2013 - 11:47
» Kust leian...?
by antz Nelj 21 Märts 2013 - 4:13
» TS- avatarid UUED 09.12.12
by HANNAKAS Laup 9 Märts 2013 - 21:02
» Sada ja üks linki (+tuhat)
by kätiiii^ Esm 31 Dets 2012 - 12:47
» Pilte naissoost simmidest
by LiisuM6mmi Püh 30 Dets 2012 - 19:08
» TS- pildid
by TastySmile- Püh 30 Dets 2012 - 19:01
» Uuuudised & Uuuuendused
by Ossu Esm 24 Dets 2012 - 21:41
cosmic love -6
+20
Mirjam
laura
Elise
Tulla
Sandra
kertzyeah!
kerttu
m.
Unforgettable
Eesu
princess
johanna
Elisabeth :*
Keidzy
krisse1234
CupCake
kätiiii^
|Kerli|
Mari
voldebiku
24 posters
TimeForSims :: Sims 2 :: Pildid & Lood :: Lõppenud lood
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 6
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 6 • 1, 2, 3, 4, 5, 6
cosmic love -6
Pildid pole tehtud print screeniga, sest ei viitsinud sellega jamama hakata :-D Niiet ärgem kvaliteedi pärast nuta:-D
1
2
3
4
5
6
1
- Spoiler:
Nagu iga hommik, alustab ka sel hommikul Evanna oma singivõileiva tegemisega. See on loogiline - ta on ju nii laisk, et ei viitsi end milleski enamaks liigutada.
"Kuramuse kärbsed, tõmmake minema! Miks teil on just m i n u toidu peal vaja elada?" nähvas Evanna kärbestele, keda tegelikult polnud olemaski.
Tal tuli hea mõte minna Mike uksetaha.. Teha väike hommikune üllatus.
"Oh, Adam, mida sa siin teed?" küsis Evanna sisse astudes mehelt, kes ei olnudki Mike. Ta kleepus oma huultega kohe Adami külge.
"Khmhmhm..." tuli väike kögisemine nende seljatagant. "Tere, ma olen ka siin," ütles tegelik Mike.
"Mike.. ma ei näinudki sind!" ütles ettevaatlikult Evanna. "Pole vaja nutta, musike, ma tean, et me meeldime sulle..." lausus Mike & hakkas kirglikult Evannat suudlema.
"HOT!" karjus Adam.
Olgu, alustame otsast peale. See siin on Evanna.. Ta on üks suitsmokk, kes elab väikses treilerpargis Moonville's. Khmh, veidike paljastav, aga selline ta juba on. Väiksest peale on ta oma emast eeskuju võtnud, kes oli samasugune punapea, meesteõgard & laiskvorst, nagu Evannagi. Ja muidugi on terve elu see samune tüdruk treilerpargis veetnud.
Ta on tegelikult 17, kuid kõik peavad teda 25-aastaseks & ta ise ka väidab seda. Siis on tal palju rohkem võimalusi....mehi...alkoholi...suitsu ja muud sellist, teate küll. Evanna elab oma elu nagu iga teine täisealine (mida ta tegelikult veel ei ole).
Kuna tal on kõik päevad samasugused, siis on tal ka igav. Lõpuks leidis ta endale hea ilma päevitamiseks (teda absoluutselt ei huvita, et on sügis). Pealegi tahab ta kõigile oma vormis keha näidata..
Evanna juurde kõndis treilerpargi omanik ning kõnetas teda.
"Hei! Sa oled siin uus, eksole?" küsis omanik. "Aa, ja mu nimi on Nery."
"Eii-ii, ma pole uus. Olen juba sünnist saadik siin elanud.." ütles Evanna ja tegi nägusid.
"Ahha! Seda ma ei teanudki. Pole lihtsalt varem sind siin kohanud..."
Evanna soovis, et see koleda lõustaga vanamees juba minema kõnniks. Aga samas oli see hea, sest siis on tal olemas järgmine ohver...
Hiljem, kui see kahtlane mees Nery minema läks & Evanna duši alla minna tahtis, avastas ta, et dušš on katki läinud. Tuli jälle see totakas Nery kohale kutsuda.. Nii ta siis tegigi ühe kõne ja teatas, et ta ei saa enam pesemas käia.
Kole kõnts Nery vedaski end kohale ja hakkas kohe dušši parandama. Evannal tuli aga hea mõte.
"Kuule, ma arvan, et sa said selle korda nüüd. Järgmine kord kutsun ma sind endaga duši alla, musike," meelitas Evanna Neryt. Ta tundis, kuidas mees aeglaselt neelatas ja lausus: "S-see on päris hea mõte. S-sa ei pea mulle midagi maksma."
Evanna tahtis Neryle juba lähemale nihkuda, kuid äkki hakkas köögist vali suitsuanduri hääl lõugama. "Kurat!" vandus Evanna omaette.
Mõne minuti pärast tuli tuletõrje kohale. Põhjus oli selles, et Evanna oli oma suitsukoni pliidile jätnud ja see oli veidi teisi asju põlema pistnud. Tüdruk pidi natuke trahvi oma hooletuse eest maksma ning tuletõrje sõitiski jälle minema.
"Faking ahvid, nüüd pole mul jälle suitsuraha & see räme Nery tõmbas ka minema.." oli Evanna vihane.
Imede ime, aga Evanna hakkas igavusest natukene kööki kraamima. Kuid mitte kauaks, sest varsti astus jälle see Nery uksest sisse.
"Ma mõtlesin, et kas sa oled õhtul vaba..?" küsis Nery veidi kokutades. Evannal hakkas kohe pirnike põlema. Tal oli hea võimalus veidi ohvrikesega mängida..
"Muidugi olen. Iga õhtu. Iga kell. Millal aga tahad," vastas ta kavalalt.
Kui juba pimedamaks läks, tuli Nery jälle Evanna poole. Tüdruk tegi aga nägusid selle peale, et teisel olid ikka ja jälle samad tööriided seljas. Aga see ei olnud väga suur asi.
Evanna tegi spagette, sest midagi uhkemat ta teha aga ei osanud.
"Kui põnev õhtu.." mõtles Evanna omaette, kui ta spagette mugis. Nery vaatas mingisugust kokasaadet.
Veidikese aja pärast hakkasid nad tantsima. Evanna mõtles endamisi: palun ära jõlla mind, palun ÄRA jõlla mind, kuradima trollikamarik!
Kui Nery juba natukene vindine oli, vedas ta Evanna teate-küll-kuhu. See üllatas Evannat, sest tal oli see endal plaanis.
Hommikul Evanna meeleheaks polnud Neryt enam voodis. Ta tegi voodi ära, pani end riidesse ning läks kööki.
"Ah.. tere, sina ka siin.." ütles nördinult Evanna Neryle, kui ta mehe köögist avastas. Vähemalt oli teine talle hommikusöögi valmis teinud.
"Hommik, musirullike!"
"Kas sa eilsest mäletad midagi? Mina ei mäleta midagi.. isegi seda mitte, mida ma seal... magamistoas tegime," ütles Nery ja köhis niisama.
"Mm, ma arvan, et ikka mäletan, jah.. Aga miks sa veel ära pole läinud?" küsis Evanna. Ta tõesti ei tahtnud seda mölakat enda majja. Tal polnudki vaja kaua Neryt jõllata, sest varsti läkski mees ära. Õhtul pidi aga uus kohting tulema.
Üheksa ajal õhtul oligi takso treilerite ees ning Evanna jooksis autosse.
Takso sõidutas ta kuhugi 70'ndate stiilis söögikohta. Väljast oli juba näha, et sinna sisse Evanna minna ei soovinud.
"Musike, mida me siis nüüd võtame?" küsis Nery Evannalt ja saatis talle õhusuudlusi.
"Mul ükskõik..võta, mida tahad." vastas tüdruk külmalt ja vaatas igavlevalt ühte punkti.
Kui söök toodi, hakkas ta kohe pugima, nagu siga. Äkki saab ta oma matslike kommetega Neryst lahti. Viimane vaatas teda küll kui mingit elajast.
End veel rohkem lolliks tehes jooksis ta akna juurde ning karjus: "Vihma sajab! Nerykene, kas kuuled, vihma sajab! Jepiduuu!"
Peale seda tõmbas ta aga lesta ning sõitis taksoga koju. Sellele ta aga ei mõelnud, et äkki viskab Nery, kui treilerpargi omanik, ta treilerist välja. Oioi.
MUHAHAHHA oli vast lõpp. Tegelikult jah, tegin lühema osa kui arvasin & kindlasti tuli see ka väga segane. Aga loodan, et meeldis & järgmine osa tuleb põnevam xD
2
- Spoiler:
Evanna on oma elus väikse muutuse teinud & otsustanud, et on nüüdsest korralik.. naine. Ta ei joo enam nii palju, ei landi mehi ega vea neid voodisse, sööb korralikult, proovib vähem suitsetada&sellest üldse lahti saada jne.
Ta otsustas ka mujale kolida, sest treilerisse kogunes tal liiga palju halbu ja räpaseid mälestusi ning ta mõtles, et lahkub sealt igaveseks. Nii ta saigi endale üpris nunnu, väikse odava maja.
Seda võib siis nimetada loo uueks alguseks.
Jajaa, selle maja kallal pole vaja väga vinguda. Kõik on perfektne.
Evannal oli jällegi täiesti tavaline igav päev ning ta otsustas endale värksendava hommikusöögi teha.
Kombed pole tal aga paremuse poole VEEL arenenud..
Mõne hetke pärast kuulis Evanna uksekella ning läks vaatama, kes see uksetaga on.
"Tere! Kas sina oled uus naaber?" kargas kohe mingi mutt sisse.
"Ee.. olen jah. Ja kes teie olete?" küsis Evanna ülbelt. "Ah, mina olen sinu naaber Jennifer! Oi, kui ilus maja..Jajaa.." ütles Jennifer elurõõmsalt. Evanna soovis teda minema ajada, aga enne tahtis ta teada, mis teisel siia asja on.
"Kuule, äkki istuks maha, või mis?" küsis Jennifer. Evanna tegi selle peale nägusid, kuid vastas: "Em, jajah, võib kah."
"Ma mõtlesin, et kas sa oma maja meile müüa ei taha?" küsis Jennifer jälle. Küll ta oli ikka pealekäiv.
"Miks ma peaksin oma maja tahtma müüa? Ma ju alles kolisin siia!" tõstis Evanna ärritunult häält.
"Ärge nüüd nii kuri olge! Ma ju ainult küsisin.."
"Teil on ju oma maja ka olemas, miks te üldse siia tulite? Kasige kohe välja!" karjus Evanna muti peale.
"Küll on alles naaber! Tema peaks küll kohe kohtusse kaebama!" kobises veel Jennifer, kui majast välja astus, kartes, et saab kohe peksa.
Evanna mõtles, et võtab õhtul midagi ette ning läks pesema. Üksi ta küll kodus passida ei viitsi.
Enne takso saabumist (kuigi tal on ju enda auto olemas..) sättis ta enda juukseid peegliees ja oli kohe minekuvalmis.
Natuke enne takso ilmumist läks ta välja ning leidis sealt mingi jõllitava vana lehma. "Mis sa tahad siit? Kas sa tulid ka siia maja ostma? AH?" lõugas Evanna. Võõras ei hakanud liikuma ning tüdruk karjus: "KAS SA OLED MINGI TUMM VÕI?"
Kohe tuligi takso kohale, sõidutas Evanna klubisse ning viimane astus graatsiliselt autost maha.
Ta tantsis veidi võõraste meestega ning läks siis ühte suvalisse lauda istuma. Tema kõrvale ilmus üks võõras mees, keda ta veel selles klubis näinud pole. Võõras nägi välja nagu elav laip, tal olid punast värvi silmad (Evanna kahtlustas mingisugust hevikat, kes kannab läätsesid).
"Tohin ma siia istuda?" küsis võõras salapäraselt. "Mhmh, muidugi," vastas Evanna ning võttis lonksu vett, "kas praegu on halloweeni kostüümipidu kuskil?" küsis ta mehelt.
"Mismõttes? Kas te m õ n i t a t e mind?" mees oli vihane. "Ei, mind lihtsalt huvitab.." vastas Evanna kiiresti.
Pärast paari shampanjapudelit hakkas Evanna juba laulma ja hüüdis: "Elagu halloweeni kostüümid! Woohoo!" Võõral oli küll äärmiselt vihane ja samaaegselt ka häbi tundev nägu peas.
Evanna hakkas juba vaikselt võõraid mehi käperdama. Kõige esimesena jäi tee peale just see samune veider mees. "Võta mind, võta mind, sa loll põrguline!" sonis Evanna ja kriiskas jälle üle klubi. Keegi ei pööranud talle tähelepanu.
Mees karjus: "Ma olen gei, ma ei käi naistega!"
"See pole minu jaoks mingi vabandus, musirullike! Äkki läheks kuhugi mujale, või mis?"
Veidi aja pärast tulid klubi turvad kohale ning viskasid Evanna majast välja. Salapärane mees tänas teisi ja läks rahulikult tantsima.
Evannale kutsuti transport järgi. Ta ei märganud, aga ka see mees hiilis taksosse.
"Oota vaid! Kas sa jälitad mind, ah?!" karjus Evanna segaselt üle tänava, kui takso tema maja ette jõudis.
"Ei, ma tulin lihtsalt sinuga kaasa.. Sa ju enne tahtsid mind nii väga!" ütles võõras anuval toonil.
Evanna võitles purjuspäi iseendaga. Ma ju lubasin, et ei hakka enam mehi lantima! Aga sa tahad ju seda nii väga. Ei taha, sa valetad! EI VALETAAA!
Kuid ta ei suutnud vastu panna ja kutsus võõra sisse.
Hommikul oli tüdrukul pea paks ning ta vandus üle maja: "MIDA KURADIT MA TEGIN? MIKS? ÖELGE KEEGI, MIKS!?"
Ta oli oma lubadust murdnud & voodisse läinud mehega, kelle nimegi ta ei tea.. Ta lootis, et ei näe enam kunagi seda võõrast.
Ta kuulis jälle uksekella ning jooksis pesuväel alla. Väljas ootas teda.. Mike?!
Evanna palus temalt hetke, et saaks riided ära vahetada. "Oot, miks sa siin oled?" küsis ta Mike'lt. "Ma tahtsin sind näha, kallis! Sa ei rääkinud enne kolimist minuga midagi.. Kuulsin jutte, et sul pidi mingi Neryga suhe olema, aga see on vale, ma tean! Sa oled liiga hea selle jaoks, et mingi jorsiga ringi jalutada.. Aga siiski, ma mõtlesin sulle abielu-"
"Oota, misasja? Abieluettepaneku teha? Mitte mingil juhul! Ma tunnen sind vaevu ja..ja.. ma ei tunne sinu vastu mingitki kiindumust ega midagi," katkestas Evanna teda.
"Nojah, ma saan aru, et mul polegi siis lootust.. Sul oli ikka selle Neryga midagi, nüüd ma tean! Igavane mõrd selline! Mina lähen.. Sa ei näe mind enam kunagi, kepihaige hull selline!" räuskas Mike Evannale näkku ning lahkus kiiresti.
Evanna läks endale süüa tegema. Samal ajal mõtles ta Mike jutu peale. Noh, osake sellest oli ju tõsi, et ta landib mehi ja.. Aga et abieluettepanek? Kas ta oli Mike tõesti nii pöördesse ajanud? Aah, mida ma nüüd teen? Ma pean ju omet korralikuks hakkama!
Pea igasuguseid mõtteid täis, läks Evanna rõdule pikutama. Tulemas oli siiski õhtune tööaeg (jah, ta hankis endale töö).
Kui ta kunagi üles ärkas, oli väljas juba pimedavõitu ning jahe. Ta ringutas end korra ning otsustas enne tööd vanni võtta.
"Lõpuks ometi üks normaalne maja, kus ka vann on," lausus Evanna õnnelikult endamisi.
Mõne tunni pärast oligi aeg autosse astuda ning bensukasse sõita. Seal ta ju töötas.
Kunagi öösel, pärast raskeid töötunde heitis Evanna end oma voodisse ning oli õnnelik, et üks öö suudab ta siiski üksi magada.. Head ööd!
3
- Spoiler:
"Eiei, appi, tulge appi! Põleeeb!" kostus köögist ühel ööl. Evanna ärkas ehmunult üles ning jooksis kiiresti alla.
"KES SA OLED? MIS SIIN TOIMUB? KUIDAS SA SIIA SAID?" karjus ta võõrale mehele, kes keset kööki seisis. "Ee, tere, Evanna!" ütles mees arglikult, "kas sa ei mäleta mind? Ma olen ju Josh!"
"Josh kes?" oli Evanna segaduses.
"Koolist, noh! Sa ei mäletagi mind? Oh.. no siis küll jah.."
"Midagi meenub küll, aga.. Mida sa teed siin?"
"Ma tulin sulle külla,"
"Kööki põlema panema?"
"Eiei, ma tahtsin lihtsalt..ee.. sa olid ühe asja pliidile unustanud," ütles Josh ning muigas.
"Aa, jah, unustasin jah, vabandust, ma.. unustasin," vabandas Evanna ning viskas pliidil oleva panni kõrvale.
"Aga miks sa just öösel mulle külla tulid?" ei saanud Evanna ikka aru. Kõik tundus kuidagi segane sel hetkel.
"Ee.. noh, mu tüdruk viskas mind kodust välja ja -"
Evanna hakkas vaikselt hulluks minema: "Oota, misasja, sa tuled siia.. oota mida? Tüdruk? Ja sa tuled MINU juurde?"
"Sa saad valesti aru! Noh, mu tüdruk viskas mind kodust välja, sest ta oli mind petnud, aga jah, ma tulin tegelikult ise tulema, sest jah.. Ja noh, mul pole kuskile mujale minna ja sa oled kõige lähim, kelle juurde tulla saab.. Ma võin nüüd mujale ka minna, kui sa ei taha. Lihtsalt, ajutist öömaja.."
Evannal oli uni ära läinud ning ta tegi endale ja Joshile teed. Nad istusid köögis, rääkisid vanadest aegadest ning naersid. Tüdruk tundis mõnu jälle sellest, et ta saab kellegiga r ä ä k i d a..
"Kuule, ma arvan, et lähen nüüd.. noh, tead küll, kell on palju ja homme on veel tööle vaja minna ja -" hakkas Evanna jutustama.
"Jah, ma saan aru, ma jään veel siia siis, eks ole?" lausus Josh. "Ma jätan sulle ööriided siia alla diivani kõrvale, sobib?" teatas veel Evanna sõbralikult ning läks üles ära.
Ega Joshil midagi muud teha polnud kui hakkas duši parandama ja teisi tegevusi tegema.
Hommikul paistsid säravad päiksekiired Evanna magamistoa aknast sisse ning teine ärkas üles. Ta tegi voodi ära ning piilus alumisele korrusele. Sealt avastas ta diivanil magava Joshi, teisel inglinägu peas. Evanna muigas omaette ning läks kööki hommikust vaaritama.
Aknast välja vaadates avastas ta, et taevast sajab lund.. Kas juba hakkavad ilmad valgemaks muutuma?
Ka Josh oli üles ärganud, kui Evanna pannkooke tegi.
"Oh, lund sajab! Kas pole mitte imellik?" küsis Josh Evannalt, "muidugi - hommikust!"
Evanna tervitas Joshi vastu ning ütles, et ta lauda istuks.
"Kaua sa siin elanud oled?" küsis Josh Evannalt. "No.. ma ei tea. Natuke alla nädala? Ma elasin varem treilerpargis, seal viskas aga kopa ette ning tulin tulema.."
"Oi, nii vähe? Noh, mina elasin, nagu sa kuulsid, oma tüdruku juures. Ta elas oma kadunud vanemate majas, tead küll, mida ma selle all mõtlen. Enne teda elasin ma oma venna Jonase juures, sa ju tead teda?" jutustas Josh ning vaatas, kuidas Evanna pliidi juures askeldab.
"Ah, persse!" vandus tüdruk, sest oli pannkoogid ära kõrvetanud, "kurat küll, mul kunagi ei lähe siin köögis midagi hästi!" Josh läks Evannale appi ning päästis enamvähem pannkookide olukorra. "Tänud, aga ma arvan, et pean nüüd tööle kiirustama.. Vaja veel end korda teha, tead küll," ütles Evanna ning läks ülesse riideid vahetama.
Seni viitis Josh tema majas aega. Luges ajalehti, klimberdas klaverit, istus rõdul ja imetles vaadet, vaatas telekat jne.
Kui tüübil päris igav oli, hakkas ta tantsima. Dance, dance!
Pärastlõunal tuli Evanna koju ja avastas Joshi tantsimas. "Ma pole sugugi roostes meie ajast, eks ole?" karjus Josh üle valju muusika. Evanna naeris ning ühines poisiga.
Kuna Evanna kokaoskused pole just kõige paremad, tegi Josh ise õhtusöögi. Nad jõid vanade aegade ja heade mälestuste puhul šampust.
Kui räägitud, joodud ja naerdud, oli juba pime ning kell oli üle südaöö. Evanna tegi nüüd ülemisele korrusele natukene mugavama aseme, et Joshil parem uni oleks.
Järgmine päev oli Evanna üksi kodus, sest Joshil oli tööpäev. Ühel hetkel tuli salapärane kõne võõralt: "Kas ma räägin Evannaga? Palun tule 7. tänavanurga marketisse, ma tahan sinuga rääkida!" *piip, piip*
Evanna oli jälle segaduses. Kellega sa seal kohtuma peab ja miks? Sellegipoolest otsustas ta minna.
Autos mõtles ta veel sügavalt selle üle, et kas minna või mitte. Screw it, mõtles ta ning asus teele.
Kohale jõudes oleks ta peaaegu tänavaposti otsa sõitnud, sest oli nii ametis marketi jälgimisega. Et kas see oli ikka õige market ja kas selle ümbruses midagi kahtlast ei toimu.
Ta peitis end riiulite ja riidehunnikute taha ära ning jälgis pidevalt ümbruskonda, et kui peaks midagi kahtlast toimuma..
Evanna kõndis ühe riiuli juurest teise juurde, kui üks mutt karjus: "SEIS! SEE OLEDKI SINA!" Evanna jäi tardunult seisma ning pööras näo võõra poole. Ta ei julgenud sõnakestki öelda ning mutt hakkas jälle lõugama: "Sina oledki see mõrd, kes minu poegadega magas! OLEDKI! Ma ei suutnud ära oodata, kuni sinusuguse libuga kohtun! Võtke kõik teatavaks - kõik nüüd kuulevad, ahha! - tema ongi see linna meestehull, kes pressib raha välja ning veab neid voodisse! Muud ei teekski, või mis!!"
Evanna ei kostnud selle peale midagi ning jooksis midagi, pea mõtteid täis.
Koju jõudes vajus ta põrandale ning karjus üle maja, kedagi nagunii kodus polnud, et keegi kuuleks. "Kuidas, kuidas, kuidas... Appi!!! Mis siis saab, kui terve linn teab või.. JOSH! Kui tema teada saaks...Mida ma teen, mida ma teen? Ma ju ei tahtnud, ma ei taha enam, appi! Nüüd teavad kõik minu minevikust... Kuhu ma minema pean, mida ma tegema pean, ma ei saa ju enam nii elada...!!!" ta karjus hüsteeriliselt ja peksis jalanõusid laiali. Pealtnäha ei oleks see mingi hullem probleem, aga kui keegi temast rohkem teada saaks, siis ei võetaks teda kuhugi tööle, tehakse lahti, ei tahaks keegi temaga suhelda.. Kõik vihkaks teda!
Evanna otsustas rahuneda ning läks süüa tegema, sest Josh lubas selleks ajaks tagasi olla. Varsti kuuliski ta autohääli ja Josh tuli tuppa. "Tere!" hüüdis ta rõõmsalt. Evanna vastas mornilt, kuigi üritas head nägu pähe teha.
Pärast sööki tegi Evanna väikse uinaku, et pea mõtetest kaineks magada. Tunni pärast ärkas ta üles ja Josh tuli ta kõrvale istuma.
Ta küsis: "Kuidas sa end tunned?"
"Hästi, miks peaks ma end halvasti tundma?" vastas Evanna ja üritas näole väikest naeratust manada.
"Tead, ma siin mõtlesin, et.. kuna sa pakud mulle öömaja ajutiselt, mis võib tegelikult pikaks ajaks venida, vabandust, jah, aga.. Ma mõtlesin, et kas sa reisile ei tahaks minna?" pidas Josh jälle pika jutu maha. "See ettepanek tuleb liiga äkki, aga ma lihtsalt mõtlesin.. Praegu on talv ja mida me selles külmas linnas ikka passime, eks ole? Me võiks minna kuhugi troopilisele saarele või midagi.."
Evanna ei osanud midagi selle peale öelda. Muidugi oli pakkumine hea, aga nii äkki? Samas oleks see hea võimalus aega maha võtta ja asjade üle mõelda.. "Jaa, miks ka mitte. See on päris hea mõte ju."
Päris igav lõpp tuli & vabandan nende põletuste pärast seal loo keskel xD
4
- Spoiler:
Järgmine päev Evanna võttiski telefoni kätte ja helistas Chipperi hotelli, et broneerida tuba talle ja Joshile. Muidugi mitte mingi tagamõttega..
Õhtul olid Joshil aga teised plaanid ning kui Evanna vannist tuli, ootas teda elutoas väike üllatus.. Rõhk on sõnal väike.
Josh ilmus eikusagilt välja ning krabas Evanna enda haardesse ning suudles teda. Evannale oli see veidi ootamatu ning ta ei teadnud, kuidas reageerida. Kas suudelda vastu või mitte.
Josh võttis õrnalt Evanna käest kinni ning vedas ta diivanini. "Ma tean, et see tuli liiga äkki, aga.. Ma armastan sind, Evanna!" ütles ta ühe hingetõmbega, "ma olen sind terve elu armastanud. See on olnud minu salajane armastus sinu vastu. Ma pole kunagi kedagi teist niimoodi vaadanud ja kellegi vastu selliseid tundeid tundnud, nagu tunnen sinu vastu."
"Oh, Josh.." ei osanud Evanna midagi vastata.
Tal ei olnudki vaja midagi öelda, sest Josh jälle suudles teda ning jätkas: "Tegelikult mul pole olnud ühtegi tüdrukut elu jooksul, sest olen oodanud seda õiget hetke, et olla sinuga. Igavesti. Ma tulingi s i n u, mitte enda pärast siia, Evanna.
"Josh, ma ei osanud üldse midagi sellist oodata.. See on kõik nii..."
"Äkki, ma tean, aga ma ei suutnud kauem oodata, kas tead.."
"Ma kardan, et ma pole -"
"Sul pole vaja midagi karta, kallike. Sa oled ju koos minuga. Meid ei lahuta keegi."
Josh vajus Evannale peale ning suudles teda kirglikult. Eva ei teadnud jälle, mida teha..
Sa saidki endale järgmise ohvri!
Lõpeta. Lõpeta see!
Ära lõpeta, sa ju naudid seda, eks ole?
Aga ma.. armastan teda, ma arvan vähemalt. See ei tee ju midagi halba? Ma ei riku ju reegleid!
Aga see ei loeeeee! Ta on ikkagi su järgmine voodikaaslane. Lihtsalt voodikaaslane!
Evanna ei suutnud enam ning lükkas Joshi endast eemale.
"Anna andeks, aga ma ei suuda.." ütles Evanna vaikselt ning hakkas ära jooksma.
"Oota, Evanna! PALUN VABANDUST, MA EI TAHTNUD..." hüüdis Josh veel järele.
Evanna jooksis vannituppa ning pani ukse kiiresti kinni. Ta hakkas nutma ning sõda tema mõtetes käis edasi.
Ah et lõid põnnama?
Tubli! Seda sa ju tahtsidki, korralikku elu elada?
Aga sa ju tahtsid seda!
Mis sest, et sa teda armastasid, sellegipoolest oleks see vale samm olnud, mõistad?
Evanna kuulis koputust. Ta teadis, et uksetaga seisab Josh, aga ta ei teadnud, mida teha. Kas lasta sisse või mitte lasta.. Ta tegi ikka ukse lahti.
"Kas, Evanna, kas ma käisin liiga peale? See tuli liiga järsku, ma tean, aga.. Anna andeks!" kukkus Josh vabandama. Evanna aga üritas läbi nutu öelda: "Ei, asi pole üldsegi sinus! Asi on minus.. Ma olen... ma olen liiga halb, saad aru! Sa väärid kedagi paremat, palun, ära.. ma ei taha end.. palun lihtsalt, anna mulle aega.. palun.. sa ei tea, kes ma tegelikult olen.."
Josh ei hakanud rohkem midagi pärima ega ütlema ja saatis Evanna magamistuppa.
Hommikul ei teinud keegi teist nägugi, et oleks midagi juhtunud, aga õhkkond oli küll kuidagi teine. Oligi see kauaoodatud päev, kui nad natukeseks ajaks mujale läksid.
Sõit oli pikk, aga lõpuks ikkagi jõudsid Josh ja Evanna hotellini ning kirjutasid end tuppa sisse.
Evanna jooksis kohe tuppa ning vahetas riided ära, sest väljas oli palav ja päike oli kõikjal. Ta läks rannaliivale päikest võtma. Natukese aja pärast ühines temaga ka Josh, kes vaatas niisama mänglevaid merelaineid.
Õhtupoole tellisid nad endale midagi süüa ning läksid rõdule einestama. Nagu näha, on Evanna juba mõnusalt pruun.
Kui õues hämaraks läks, tehti nende maja juurde lõke. Josh pakkus välja, et minna sinna istuma, on ka soojem. Aga muidugi ei antud neile privaatsust, sest teised töllerdised tulid oma vahukomme sinna grillima.
"Lähme tuppa," ütles Josh vaikselt. "Olgu," vastas Evanna ning nad seadsid sammud oma toa poole.
Ega nad tuppa ilmaasjata läinud. Nüüd ei käinud keegi peale, vaid Evanna lihtsalt tundis, et see on õige tegu ning asi sujus kuni selleni välja... Jah.
Esimest korda üle pika aja tundis ta end peale vooditralli rahulolevalt ning ta pea ei kubisenud halbadest mõtetest nagu ah, ta lõust on ikka nii rõve, oli vast aeglane vana, ma oleks peaaegu magama jäänud, enam igavamat seiklust mul olnud polegi, kui seda just s e i k l u s e k s nimetada.
Järgmistel päevadel väga mingit romantikat ega muud sellist polnud. Nad lihtsalt veetsid aega linnatuuridel ning spa's.
Nad käisid saunas ja..
.. ka väike lõõgastav mažžaaž ei teinud paha.
Tuli jälle üks hommik, kus pea polnud paks ega midagi. Evannal oli sel hommikul ainult üks mõtte: lõpuks ometi koju, lõpuks ometi koju!
Lõunaajal tuligi lennujaama auto hotelli ette ning sõidutas neid lennujaama, kust väljus lennuk tagasi koju.
Kui mingid vead on, siis ärge nutke, ma ei viitsi enam öösel kontrollida :-D
5
- Spoiler:
Järgmisel varahommikul helises uksekell ning Evanna läks kohe vaatama, kes seal on.
"HEI HOPSTI! Kas Josh on kodus?" hüüdis kohe üks vanem mees, kelle seljataga seisis üks üpris mossis näoga tibi. "Eee, jah, on küll, kohe kutsun. Tulge sisse," vastas Evanna kiiresti.
Ta kutsus Joshi ülevalt alla ning teine oli võõraid nähes ehmunud: "Isa, mida.. mida sa SIIN teed?"
"HOIHOI POJUKE! Pole ammu näinud, või mes? Kuda siis karvane rind kah elab? Oh, küll sul on suureks kasvanud!" hüüdis ta üle maja, "ja kes see õieke veel on? Küll on alles neegrilatseke!"
Josh pidi häbist maa-alla vajuma ning saatis paanikat täis pilke Evannale.
"Noh, kas sa mulle nüüd istet ka pakud?! Mul juba ärakepitud tagumik väsinud!" ütles Joshi isa ning irvitas üle maja. "Aaa, ja see siin on minu beib - Christie!" jätkas ta, "istu siia, musike."
Josh läks kööki süüa tegema ning Evanna pidi nende kahe segasega elutuppa istuma jääma. "KUIS KEPIB?" lõugas Joshi isa Mick üle maja nii, et Evanna pidi ehmatuskrambid saama.
Varsti saigi Joshil söök valmis. Mick tuli sööma, kuid Christie mitte. Nähes Joshi kutsuvat ilmet, ütles ta kähku: "Ah, ära sa teda lauda kutsu, ta ei söö rasvaseid toite! Tiad küll, erinevalt tahavad mõned naised oma masinaid pringina hoida!" Evannal jäi toit kurku kinni, et ta pidi vetsu jooksma.
Õhtul mõeldi midagi toredat teha, et ei peaks nende haigete inimestega nelja seina vahel maad jagama. Nii nad istusidki kõik autosse ning põrutasid bowlingusse.
Seal said Josh ja Evanna vähemalt neist hulludest natuke eemal olla. Nad läksid kahekesi bowlingut mängima, kuni teised baarileti ääres nilbusi pajatavad.
Noh, ega Evanna mingi pro ka bowlingus pole.
Nad lasid endast paar pilti mälestuseks ka teha.
Kunagi hiljem, kui joodikud leti äärest peale korjati, põrutati jälle koju.
Järgmisel hommikul.
"Palju õnne sünnipäevaks, musike," soovis Josh mesimagusal häälel Evannale õnne ning suudles teda. "Oot, mida, mul on sünnipäev? Täna on 13.? Õige jah... Ja ma ise ei teadnudki," ütles Evanna ja naeris, "aitäh sulle."
"Tule nüüd alla, ma tegin sulle hommikusöögi," lausus Josh.
Elutoas oli Evannale korraldatud üks tore üllatus Mick'e poolt, kes elutoas alasti tantsis. "SHAKE IT, SHAKE IT!" karjus ta laulule kaasa. Josh suri piinlikusest ära ja Evanna sai kreepsud.
"Ah, et sul on sünnipäev! No palju õnne sünnipäevaks, neegrike!" lõugas pööraselt Mick ning tahtis Evannat käperdama minna. Evanna lükkas aga Mick'e endast eemale.
"OOTA MIDA KURADIT SA TULED SIIA NÄPPIMA, AH? KAS MA KUTSUSIN SIND ÜLDSE SIIA?" karjus Josh Mick'ele näkku, "kõik need aastad oled sa kuskil pärapõrgus olnud ja nüüd sa järsku tuled ette teatamata siia mingit stripp-show'd korraldama. Mida sa enda arust mõtled?!"
Mick ei saanud midagi vastu öelda, kui juba Christie kohale tuli ja kallale hakkas: "KURADI VANATOI, TEGID MULLE LAPSE TAHA!!! Ja nüüd hakkad siin veel teisi käppima! Kuidas sa julged, vana sitakott! Idikas selline, kuidas ma sain sinuga üldse koos olla, kuidas ma sain?! Nüüd on mu elu sinu pärast perses! Pean oma üüriraha kulutama mingi kuradima abordi peale!!! SINU PÄRAST! KÕIK ON S I N U PÄRAST!!! Pole ime kah, et keegi sind ei taha! Pealegi sa haised, nagu mingi prükkar! Mulle aitab, mina lähen!!!" Kõik jäid toas vait. Esmalt jooksis Christie minema, ikka veel endamisi karjudes ja vandudes. Siis läks Mick järsku paljalt minema.
"Oota, kuhu sa nüüd minema hakkad?" karjus Josh järele, kuid vastust ei tulnud. Aga teda väga ei huvitanud ka, mingu kuhu see vanatoi vaid ise tahab.
Peale seda kõike jama tundis end Evanna väga väsinult ning läks pikutama. Josh aga mõtles õhtu peale. Ikkagi oli ju Evanna sünnipäev. Ta ei tahtnud, et teisel tähtis päev liiga palju halbu üllatusi täis oleks.
Kunagi õhtul otsustas Josh Evannaga lihtsalt mõnusalt aega veeta. Ta vabandas Evanna ees oma isa pärast: "Mul on nii kahju ja piinlik, et ta sinu sünnipäeva ära rikkus.. Ta on tõesti jube mees. Juba väiksest peale ei sallinud ma teda. Jah, mu ema jättis ta ka maha, seda sa vist juba tead.. Ma vabandan väga.. Anna andeks."
"Kõik on korras. Vahet pole enam, ta läks juba ära ning ei tule enam kunagi tagasi. Nüüd me saame.. kahekesi rahulikult olla. Kuid mitte kauaks," ütles Evanna, kaheldes natuke lause lõppu. Josh nagu ei pannud seda tähele ning läks oma plaanidega edasi.
"Evanna. Kas sa veedaksid terve oma ülejäänud elu minuga? Minuga, kes armastab sind igavesti ega peta sind kunagi. Minuga, kes ei jäta sind halvas ega heas, vaesuses ega viletuses... Kas sa..?" küsis Josh ülima armastusega. Evanna sai vaevu hingata. Ta oli nii üllatunud, et ei osanud midagi peale "Jah, Josh, jah, ma oleksin terve oma ülejäänud elu sinuga.. Jah," vastata.
"Ma armastan sind nii väga, Josh," ütles Evanna ning kallistas teda. "Mina sind ka, Evanna. Tohutult. Ma ei suuda seda sõnadesse panna, kui väga ma sinust hoolin. Ja ma teadsin seda, et me ei jää kahekesi. Ma teadsin seda, et sa ootad väikest last.. ma teadsin," lausus Josh ning embas veelkord Evannat.
Evanna oli nii õnnelik. Ta ei mäletanud hetke, kuna ta oleks olnud nii seitsmendas taevas, kui praegu. Josh silitas õrnalt ta kõhtu ning ütles: "Ma tean, et siin on väike inglilaps."
Järgmisel hommikul.
Josh oli juba hommikul vara tööle kihutanud ning Evanna ärkas üksildasena. Terve maja tundus kuidagi nii vaikne. Ta sõi kiiresti hommikusöögi ära ning hakkas vaikselt koristama.
Äkitselt tundis ta, kuidas kõik kuidagi häguseks ümberringi läheb. Pea hakkas kohutavalt ringi käima ning seest käis selline juga läbi, mis nagu lülitaks terve keha välja.. Evannal kadusid jalad alt ning hetk hiljem oligi ta köögi põrandal maas, silmad suletud ning elujõud pühitud.
6
- Spoiler:
"Evanna! Ärka üles.. Palun, ärka üles!" kuulis Evanna kellegi häält kuskilt kaugelt.. Aga tegelikult kostis see hääl tema nina ees.
"Tänu jumalale! Ma mõtlesin, et sa.. sa oled surnud.." ütles Josh ning aitas Evanna ettevaatlikult püsti.
"Kaua ma siin maas olin..?" küsis ta Joshilt. "Ma ei tea, ma alles tulin.. Kas me peaks arsti juurde minema?" küsis Josh murelikult. Evanna tahtis selle mõtte kohe maha matta: "Ei, ei, pole vaja. Ma arvan, et.. meiega on kõik korras."
Josh embas Evannat tugevalt ning käskis tal puhakama minna.
Möödusid mitmed kuud ning Evanna kõhuke on juba palju-palju suuremaks kasvanud. Käes oligi kevad.
Oli aeg õhtusöögi tegemiseks ning Evanna juba teadis, mis söögilauas teemaks võtta. Ta segas veel paar korda suppi, keeras siis pliidi kinni ning tõstis poti kõrvale.
Kui Josh sööma tuli, istus ka Evanna lauda ning hakkas pihta: "Ma siin mõtlesin, et me polegi veel mõelnud nimedele.. Me teame, et tulemas on poiss ja siis võiks ju natukene hakata mõtlema, eks ole?" Joshi meelest oli see päris hea mõte. "Jah. Mis sul endal praegu mõtteis on?"
"Ma ei teagi.. Ozzie?" küsis Evanna ning Josh raputas pead. "See ei ole väga.. hea, minu arust," kostis ta, "aga kuidas oleks Leo'ga?"
"Ei, see pole ka hea," ütles Evanna.
"Ma ei arvanudki, et see nii raskeks võib osutuda.." ohkas Josh.
Evanna tundis end juba uniselt ning otsustas magama minna. Ega Joshil ka midagi teha polnud ning läks ka voodisse.
"Kuule," lausus Evanna voodis, "kuidas oleks Lawrence või Wallace'ga?"
"Jah, need on päris..." kuid lause lõppu me Joshilt ei kuulnudki, sest juba oli kuulda valju norset.
"Hommikust väike Wallaceee!" hüüdis Josh rõõmsalt väiksele kõhukesele.
"Sa oled siis ära otsutanud?" küsis Evanna ja naeratas magusalt.
"Jah, kui sa just Wallace'le vastu pole, kallis."
Evannal polnud selle vastu midagi ning päev läkski õnnelikult edasi.
Seekord otsustas Josh ise kärmelt midagi hommikusöögiks teha, muidu võib Evanna jälle sussid hetkeks püsti visata. Kuid ta oli siiski väga õnnelik selle üle, et Josh teda väga toetab, sest muidu ta ei suudaks seda suurt koormat üksi lõpuni kanda. Pealegi ta kartis vaikselt juba viimaseid raseduskuid..
Kuna Josh oli neile väikese aiakese maja kõrvale teinud, läks Evanna natuke aiatööd tegema. Ega ta väga kükitada ja kummardada ei saanud, sellepärast ta otsustaski hoopis puid ühe spreiga mürgitada.
Natukese aja pärast hakkas ta tundma väsimust ja otsustas maha istuda. Kuramuse nõme, et nüüd saan ma nii vähe asju teha ilma, et mul raske ei hakkaks.. mõtles ta.
Kui Evanna tuppa külma vett lonksama läks, tundis ta äkitselt suurt valu ning ta hakkas Joshi karjuma. "Ei, pole võimalik, see hetk on käes.. Ma ei tahaaa!" ütles ta endale ning üritas korralikult hingata.
Josh jooksis alla ja ta teadis, et haiglasse nad küll enam ei jõua. Sünnitus tuleb kodus vastu võtta.
Mõne tunni pärast saigi Josh juba enda oma last süles hoida, talle pai teha ning talle silma vaadata ja naeratada. "Vot selle ilusa poisi sees voolab minu enda veri.. Minu enda veri.." ütles Josh väiksele Wallace'le ning naeratas.
Kuna elu on vahepeal üsna igav olnud ja on vaja tegeleda ainult Wallace'ga, siis ma ei hakka teile seda vahepealset elu jutustama. Liigume edasi 1 aasta võrra, kui Wallace juba suurem on.
Ta on ikka nii oma isa nägu :-D
Aga Evanna & Josh on veelgi nooruslikumad ning nende oma suhteid ei häiri kuidagi see väike Wallace, kes kõik tähelepanu majas endale nõuab.
lol sõimake või mida iganes selle osa ees:-D
Viimati muutis seda voldebiku (Laup 19 Juun 2010 - 22:26). Kokku muudetud 11 korda
voldebiku- Hüperliige
Re: cosmic love -6
täiega hea jutt...ma vahepeal naersin, eriti alguses, kui ta seal strippas ja lõpus ka.
ja ootan järgmist osa.
ja ootan järgmist osa.
|Kerli|- Läbumoderaator
Re: cosmic love -6
päris hea, mulle meeldib küsiks kust sa neede köögi kapid said ? i like!
kätiiii^- Superliige
Re: cosmic love -6
lol kui ta strippas xD nüüd naersin ma ka :-D
aitähh!:-D
köögikapid on vist...modist, aga see mingi recolour tuli kuskilt, kust ma ei tea
aitähh!:-D
köögikapid on vist...modist, aga see mingi recolour tuli kuskilt, kust ma ei tea
voldebiku- Hüperliige
Re: cosmic love -6
Tegelt on ta ilus ja mulle eriti meeldis see riietus kui ta hommikul ärkas ja Nery köögist avastas.Kõik sobis kokku. Mulle meeldib e. jätka!Aga kui sa mäletad kas sa saaksid öelda kust sa said selle nagi?
CupCake- Vana liige
Re: cosmic love -6
Seal õhtusöögi ajal oli tal ikka hea nägu peas! Aga ma muidu juba ootan järgmist osa.
krisse1234- Uus liige
Re: cosmic love -6
krisse1234 kirjutas:Seal õhtusöögi ajal oli tal ikka hea nägu peas! Aga ma muidu juba ootan järgmist osa.
Külaline- Külaline
Re: cosmic love -6
mhm, meenutas seda satellite lauljat lenat eksole :-D
aitäh kõigile!:_D
aitäh kõigile!:_D
voldebiku- Hüperliige
Re: cosmic love -6
OMG biku see on nii lahe jutt ! supper idee & Evanna on nii ilus ! a kust selle esimesepildi peal oleva riietuse said ?
johanna- Vana liige
Re: cosmic love -6
hmm, eee mul pole õrna aimugi :-D
ma proovin kuidagi pärast teada saada, seda nagi värki kah;D
aitääh muidu! :-)
ma proovin kuidagi pärast teada saada, seda nagi värki kah;D
aitääh muidu! :-)
voldebiku- Hüperliige
Re: cosmic love -6
mine kui hea jätka kindlasti... sa tekitasid mul tahtmise simsi mängida
princess- Megaliige
Re: cosmic love -6
kus sa selle särgi said , mis tal 1. pildil seljas on ?
muidu superhea (y)
muidu superhea (y)
Unforgettable- Liige
Re: cosmic love -6
hmm, see on pidzaama, alumine osa on ka :-D mingid leopardimustriga püksid.
ma ütlen järgmine kord teile, kui teada saan :-)
aitäh!
ma ütlen järgmine kord teile, kui teada saan :-)
aitäh!
voldebiku- Hüperliige
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 6 • 1, 2, 3, 4, 5, 6
TimeForSims :: Sims 2 :: Pildid & Lood :: Lõppenud lood
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 6
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
|
|