"Little Lady" | 4. osa 3-ndal lehel :)

Mina, Delisa Stroobl. Ma olen 15 aastane tavaline tüdruk. Mul on ilusad pikad juuksed, välimuselt pole ma ka kole. Ma pole vaene, kuid pole ka selle üle uhke, et teistest veidi jõukam olen. Ma ei ütle, et vihkan enda elu, kuid ega ma ei armasta ka seda. Ja tahate teada miks?

See on mu isa uus naine Belle. Ma vihkan teda. Me ei saa temaga üldse läbi, kuna ta on isa ümber sõrme keeranud. Jah, ma ei ütlegi, et Belle kole oleks - ta on väga-väga ilus oma plaatinablondide juustega ja tal on palju riideid. Minu arust käib ta tihti ringi kui strippar, seetõttu mulle ta ei meeldigi. Isegi mu klassivendadele meeldib ta. Belle on väga noor, 24 aastane.

See on minu isa Daniel. Mu isa on 35 ning ta oli vaid 20-ne kui mina sündisin. Ta oli mu emaga õnnelikult koos, kuid sünnitusel minu ema suri ja nii pidigi isa vastutuse endale võtma. Ta ei tunnistanud mind alguses üldse, pidas mind lihtsalt lisasuuks mida toita. Ja nüüd ongi ta kohtanud seda nõida Belle. Belle on muutnud teda nooruslikumaks, mu isa oleks nagu 20 jälle. Isa rühib tööl käia ja Belle istub kodus. Ta on nagu "koduhoidja", kes teeb mulle süüa selleks ajaks kui ma koolist tulen. Mulle meeldib ja samas ei meeldi mu elu.
Me elame väikeses linnakeses Cassile ning kõik tunnevad kõiki. Meie "pere" on küll jõukam kui teised, Belle käib väga tihti kohvikus sõbrannadega ning shoppab nii kuidas jaksab. Ka minul on ilusad riided ja ma olen popp, kuid mulle on see vaikselt närvidele käima hakanud. Ma ei saa ise üldse shopata, kuna Belle ostab mulle riided, mis talle meeldivad (mulle tihtipeale ei meeldi need üldse, kuna tema käib ringi nagu strippar ja seetõttu kõigile ta meeldibki. Minu koolivennad pilgutavad talle tihti silma ja Belle on nii meelitatud siis).
Võib-olla hakkame me kunagi Bellega paremini läbi saama, kuid ma kardan, et enne lähevad nad isaga lahku, mis sest, et igal õhtul selline öö-elu nende toas käib...

On kaunis laupäeva õhtu ja ma jõudsin just koju. Ma käisin "õppimas" oma sõbranna Nicole juures. Muidugi me ei õppinud, chillisime niisama. Ta on mu parim sõbranna, ka rikas. Belle tahabki, et ma vaid temaga suhtleks, kuna me oleme ka rikkad. Ja Belle tahab, et ma hästi õpiksin. Seega siis ütlesin ma, et lähen Nicole juurde õppima ja tulen hilja.
Astusin majast sisse. Vaikus. Pimedus. Läksin siis tasaselt üles korrusele, kartsin, et Belle ja isa magavad juba. Igaks juhuks tegin ukse vaikselt lahti, kuna meil on selline loll komme enne magama minekut "head-ööd-musi teha". Küünlavalgus paistis ning sealt paistis isa, kes oli... alasti koos Bellega. Ja noh, nagu arvata oli, mida muud alasti olles tehakse kui... Ma ehmusin ning tardusin paigale. Üritasin hiilides alla tagasi minna, õnneks nad suures tuhinas mind ei kuulnud. Hiilisin välja ja seisin tänavaääres nagu vana tola.

Ootasin siin tänavanurgas pool tundi, kui märkasin, et alla korrusele on valgus tekkinud. Ega ometi mina seda põlema ei jätnud? Ei. Võib-olla. Ah, vahet pole, kaua nad ikka seal sebivad. Kõndisin aeglaste sammudega kodu poole. Avasin ukse ja seal oligi Belle. Ta oli pesuväel.

"Sa ka kodus," ütles ta imestunult. "Mis ma ei peaks siis olema väää?" ütlesin ülbelt vastu. Mul pole tuju temaga jälle vinguda. Vahtisin teda sellise näoga nagu oleksin rongi alla jäänud. Ma loodan, et ta ei kahtlusta, et ma nägin kuidas ta mu isaga voodis ameles, kuid samas oleks päris põnev, kui ta teada saaks. "Kus isa on?" küsisin temalt. "Dušši all, peseb ennast puhtaks." Naeratus Belle näol oli väga kaval. "Järelikult oli teil siis väga huvitav õhtu," ütlesin ning muigasin. Belle nägu venis pikaks. Tegin talle naeratades head-ööd musi ja jooksin enda tuppa.

Istun siin enda voodil juba mitu tundi, kuna und ei tule. Mõtlesin sellele, et Belle on tegelikult täitsa tore naine, mis sest et me vahel üksteist vihkame. Me võiksime kunagi koos shoppama minna. Ja siis mõtlesin sellele, et jumal küll, miks ma järsku tema vastu nii leplik olen? Kas ma hakkan täiskasvanuks saama? Kas see mida ma nägin muutis midagi? Oh, ei, ma ei saa tema vastu nii leplik olla. Ma PEAN talle veel mõne skandaali korraldama, lõppude lõpuks on tema see, kelle pärast mina koguaeg kannatanud olen.

Lõpuks jäin ma oma mannavahulisse voodisse magama. Ka see voodi on Belle valitud. Mina pole mitte ühtegi sõna kaasa saanud öelda selle maja tegevustes.

Ma ärkasin vara. Kell oli 8.04 kui ma silmad avasin ja kogu uni oli kadunud. Ma kõndisin alla ning mida ma näen - Belle juba ärkvel, jälle stripparlikud riided seljas ja joob kohvi. "Ja kuhu sa minema hakkad nii vara?" käratasin talle. "Täna on pühapäev, kullake, ma lähen sõbrannadega välja," vastas Belle mulle ülima rahuga. "Pole ma sul mingi kullake," urisesin ma vaikselt. Ta õnneks ei kuulnud seda. "Näed, sulle on ka jupike sööki alles." Ja juba tormaski Belle uksest välja.

Möödunud on nädal ja selle nädala sees juhtus väga palju. Isa ja Belle läksid lahku, või vähemalt hetkel on nad lahus. Isa, kes mind kunagi tunnistanud pole ütles ka seekord, et ta ei taha mind. Milline alatus! Belle ütles siis siiralt, et ta võtab mu enda juurde, kuid seda ma temast ei usu. Kindlasti on tal mingi plaan, ta ei tahaks mind niisama iialgi enda juurde elama. Hetkel on meie uus maja suur ja luksuslik, aadress: Mirvo tänav 26. Mul on siin suur tuba, elutuba on väga lahe ja köök ka! Ja oma vannituba! Selle kõige eest pean ma Bellele tänulik olema ning mitte enam tülitsema temaga.

Isa käis veel ühel päeval meie uues kodus... Ta otsis lepitust, kuid Belle saatis ta pikalt. Mul oli isast isegi kahju, kuid ma ei julgenud veel küsida mis nende vahel juhtus.

Sellel nädalal ma nutsin üsna palju...

Ka Belle oli üsna löödud. Ta ei meikinud enam end ega hoolitsenud enda eest üldse. Riietusest oli tal ka ükskõik.

Kogu see jama pani mind mõtlema sellele, et neil pidi midagi väga hullu juhtuma. Nad ju klappisid voodis nii hästi, seda olin ma oma silmagagi näinud. Ma istusin köögis ning kuulasin Belle nuttu. Ta oli oma toas ning nuttis valjult. Belle vajab abi, kuid millist? Mina ei saa ju teda aidata. Või saan? Ei. Ma pole temaga isegi läbi saanud.

Otsustasin siiski proovida. Läksin vaikselt üles, Belle oli põrandal maas ja segaduses. "Belle? Mis juhtus?" küsisin vaikselt temalt. Ta vaatas mulle järsku vihaselt otsa. "Vat see juhtus, et me läksime lahku, kui sa veel aru pole saanud, loll jõmpsikas! Kurat küll, mina pean sind kantseldama kah," röökis ta mulle näkku. Ta peab mind kantseldama!! See oli alatuse tipp. Ma saan aru jah, et lahkuminek lõi talt aru peast, kuid mulle nii öelda! Aitab!

Võtsin kohvrid ja viskasin enda asjad sisse. Ma lähen kooli ühiselamusse elama, saan vähemalt sealgi rahu ja vaikust. Võib-olla... Ja ehk ma sõbrunen veel kellegagi, kellest saab mu hea sõbranna. Loota ikka võib ju! Jätsin majaga hüvasti, ma polnud veel kohanedagi jõudnud, kui juba löödi mind majast välja...

Tahtsin ennast panna ühikasse kirja, kuid ei saanud. Kõik kohad olid juba täis. Mulle teatati, et üks pere, kes alles siia kolis on nõus võtma endale ühe lapse hoole alla ning mind saadeti sinna. Pere on üsna kena - naine, mees ja nende teismeline poeg.

Nagu näha, siis poeg on neil üsna HOT. Poeg on neil David. Ma pean temaga tuba jagama, jehhuu! Ma kavatsen ta ära sebida, kindlalt! Ta on ilusa tõmmuma nahaga ning armastab jalgpalli. Koolis on ta juba popp, kuna ta on nii seksikas. Võib-olla on mul lootust temaga mingi suhe arendada?

Ja siin üks pilt veel Davidist. Tal on super-seksikas-stiil. I love it!

Tema on selle pere "ema" Stiina. Välimuselt väga nooruslik ja kaunis. Kunstripsmed on nii ilusad ja nukulikud. Ta on karm, kui vaja, kuid muidu hoolitseb ka minu eest väga emalikult ja toredalt. Tal on imekenad näojooned ja imeilusad silmad. Ta on väga-väga stiilne.

Ning see on pereisa Dixon. Ka tema on üsna noorusliku ja kauni välimusega. Nii Stiina kui Dixon on kaunid, seega ma ei imestagi miks David nii kaunis on. Kõik nende peres, mulle vähemalt tundub, hoolitsevad oma välimuse eest. Neile kõigile on tähtis see, millised nad välja näevad ja teistele tunduvad. Ka mina sain väikese muutuse läbida...

Selline ma siis olen. Mind õpetas Stiina meikima, seega on mul nüüd ilusam jume ja kaunim silmameik. Ja muidugi käisime koos shoppamas. Tal on hea stiil ning me ostsime mulle riideid. Mul tekkis vahepeal küll tunne, nagu ma oleks mingi kasulaps neile juba, et nad toidavad ja aitavad...

Ainuke kes mind seal peres ei salli on... David. Ma pole tema arvates ilus, ta vihkab mind. David pole mulle peaaegu mitte ühtegi sõna öelnud, ta väldib mind täiega. Stiina ja Dixon naersid, et David on sisse võetud, et ta ei julge lihtsalt rääkida, kuid no come on. Aga ta on nii kena... Ma pean kuidagi ta endaga rääkima saama.

Ühel õhtul oli mul plaan, tulla pesust ja siis tõmmata selga oma kõige kaunima pesu ning oodata nagu "kogemata" kuna David meie tuppa tuleb ja siis mind näeb. Kindlasti armuks ta siis ära, kuna teismelise kohta on mul täiesti korralik rinnapartii ja kann pole ka laita. Läksin dušši alla ja tulles tuli meelde - ma olin pesu maha jätnud! Kuna kedagi polnud, siis otsustasin, et lippan tuppa ja toon pesu ära.

David oli meie tuppa tulnud... Seega avanes talle selline vaade (khm, ma pidin need punased trussad joonistama, et iiga porno poleks).

SEDA AGA KUIDAS DAVID REAGEERIS NÄETE JÄRGMISES OSAS