Just Sheryl / 2

"No kaua sa pesed seal ennast? Mul on kiire ju!" oli kannatusest lillaks minemas Sheryl vannitoa uksetaga. "Oota, natukene veel.. " tuli vannitoast Kurti hüüe.



Kui Sheryli viimane kannatus hakkas läbi saama, tegi lõpuks Kurt ukse lahti. "Ma tänan!" tänas teda Sheryl natukene kärsitu tooniga.



Sheryl küsis ka endalt, et miks teha endale õhtuks meigi teeb. Äkki ta aimas endale midagi ette. Ta tegi endale kähku ühe pehme meigi ja läks kööki.



Cherlene juba kutsus kõiki jälle sööma: "Tulge nüüd sööma! Eriti kärmelt tule sina, Sheryl!"
Sheryl ei teadnud, miks ta siis järsku nii kiire peab olema.



"Njummi, mis lõhnad... Oo, täna on ju spagetid!" kiitis Sheryl oma ema. Tema empsi tehtud spagetid lihapallide ja tomatikastmega olid ju parimad asjad, mida ilma peal üldse teha saab.



Kui kõik, peale isa, kes oli tööl, istusid söögilauda, alustas Cherlene kähku jutuga, mida Sheryl oli oodanud: "Tüdruk, sind kutsuti täna peole. Katy helistas enne, kui sind kodus polnud. Mingi pidžaamapidu vist.. Ta palus sul ikka tulla." Sheryl oli üllatunud, et selline tüüp teda enda peole kutsus, ta isegi natukene kartis selle pärast, sest Katy'st ei räägitud just kõige paremini nende linnas.
"Ee.. Kuna see pidu siis toimub? Ma ei tea ju, kas ma jõuan, sest homme sa tahtsid, et ma aitaksin sind koristamises ja siis tahtis paps, et ma.."
"Eiei, homse pärast pole vaja sul muretseda. See toimub juba täna" katkestas ema Sheryli jutu.
"TÄNA?! Nüüd? Õhtul? MIDA? Ma.. Ma ei saa ju nii kiiresti end valmis!" röögatas tüdruk ja tõusis toolilt püsti, "ma ei saa enam süüa, lähen end korda tegema."



Sheryl tegi kähku enda meigi üle ja tegi juuksed lahti ja lokitas neid ka. Ta oli kuulnud koolis varem selle Katy käest, et ta kavatseb ühe pidžaamapeo korraldada, teemaks oleks selline pidulikum..
Tüdruk oli mõtetes.. Kas ikka minna? Katy on ju niivõrd kahtlane tüüp. Ah, läheks ju ikkagi.. Äkki saame paremateks sõpradeks..
Sheryl läks kiiresti enda tuppa ja valis mõned riided välja, pani need selga ja astus uksest välja.



Cherlene tuli teda uksele saatma: "Ärge siis väga ülemeelikuks ka minge ja suurt kisa tehke. Olgu sul lõbus!"
"Jajah, ema. Tšauks!" ja Sheryl asuski teele. Tal olid ikka mõtted peas, et kas minna. Üleüldiselt ta kahtleb viimasel ajal pooltes asjades. Kuid seekord ta ikkagi läheb, saab mis saab. Äkki on neil päris lõbus seal? Pole eriti tore, kui sellisest peost ilma jääda. Aga Katy ei maininud sõnagi teistest külalistest.. Äkki see on mingi üllatus.
Lõpuks jõudis ta Katy maja juurde.



Sheryl astus välisuksest sisse ja mis ta nägi - maja koosnes ainult ühest toast, polnud ühtegi akent! Ja peale selle oli toas hästi suur voodi ja mingi hunnik puust tehtud aluseid ja mänguasju, mis olid üksteise otsa pandud ja tikud oli sealsamas juures. Mis toimub?!



Ta õhtu eesmärk oli sealt segasummasuvalast kohe lahkuda. Sheryl jooksis kiiresti toast välja, kuid eriti kaugele ta ei saanud.



Sest teele tuli ette Katy: "Tere, tibuke. Kuhu jooksed? Pidu toimub sinu seljataga, mitte siin.." Sheryl otsekui plahvatas: "KUS ON TEISED KÜLALISED? MIS SIIN TOIMUB? MA EI TAHAAAA. MA TAHAN KOJUUU! Kao ära mu teelt!"
"Heihei, rahulikumalt! Tule tuppa, väljas on külm" lausus Katy rahulikult.



Sheryl keeldus sellest plaanist ja hakkas vastu. Tahtis vahepeal jälle jooksu panna, aga Katy haarast temast kinni ja Sheryl ei pääsenud kuhugi. "Ma ei taha! Lase otsekohe lahti! Siin pole ju mingit pidu!" röökis ta Katy'le.
"Ei ole midagi, tuled tuppa nüüd ja kohe!"



"Istu otsekohe siia ja söö!" kamandas Katy. "Mis, miks? Mis see on? See on ju täielikult ära kõrbenud ja pealegi - ma sõin juba kodus!" hakkas aga teine vastu. "Kas sa ei saa aru - söö see ära, see võib olla su viimane toit mida sa täna sööd," sundis Katy takka. Sherylil oli pisarateni ainult natukene ja juba hakkas ta nutma. Ta ju tahtis koju, oma ema ja üldse perekonna juurde. See on mingi nõme pidu! Siin ei toimugi mingit pidu, ainult korralagedus. Mis pidu see ainult kahe inimesega on?



Mõlemad tõusid lauast, Sheryl sellel eesmärgil, et uuesti plehku panna, aga ikka ja jälle krabas Katy ta ennem kinni. Ta hakkas mingit psühho juttu ajama: "Mul on sinuga tegelikult teised plaanid.. Ma armastan sind, tohutult!" Sheryl pidi kokku kukkuma selle jutu peale: "Mine sa ka seenele! Sa ajad mu ropsima."
"Aga ma armastan sind.. nii väga.. Palun anna mulle võimalus!"
"Ei saa, kas sa oled puu otsast alla kukkunud?! Hoia minust eemale, eks? Ma nüüd lähen!" ja jälle tahtis Sheryl ennast sealt piinarikkast toast välja pürgida, kuid üldse ei suutnud..



"Kuule lits, ära mine kuhugi! Kui mina ütlen, et tahan sind, siis on ka lood sellised, sa ei saa siit kuhugi!" muutus Katy VÄGA vihaseks. Sheryl tahtis nutma hakata, aga ta kasutas võimalust ja lükkas Katy endast kohe eemale, kui viimane teda suudelda üritas: "Ma pole mingi lesbi, selge!?"



Õnneks või kahjuks kukkus see vägistaja maha ja jäi sinna lamama. Pea alla tekkis vereloik. Mida ma nüüd tegin? Ma olen.. MÕRVAR! Aah.. See peab mingi unenägu olema! Mõtles Sheryl endamisi.



Järsku sütib suur kolihunnik selles veidras toas ja Sheryl on veel rohkem paanikas kui varem. Leegid on just ukse juures ja tal pole kuhugi põgeneda. "APPI!!! TULGE KEEGI APPI!!! MIDA MA TEEN? AIDAKEEE, KEEGIGI!" karjus ta, kuid asjatult - kedagi ei tulnud. Maailm oleks justkui välja surnud ja tema on ainuke inimene ja tedagi tahetaks ära surmata.
"LAIP! Kus on Katy? Ta on ukse juurest kadunud!!!" oli Katy veel suuremas šokis. Katy ainult kasutas Sherylit ära, et teda tappa saaks. Keegi ei tule aitama ega Sherylit päästma.



"Emme, tule mulle appi! Issi, kustuta see tuli ära! Keegi.. Tulge appiiiii.." karjus tüdruk ikka, aga endiselt ei tulnud keegi teda ära päästma. Teda oli üksi jäetud.
Ta oli täielikus tules ja seal ta läks.. Läks taevasse või põrgusse, seda me ei tea. Jumal või Kurat võttis ta.. Aga kumb, seda meie ka ei tea. Aga seda teame, et ta põles ära.



Välja ilmus vikatimees ja kirjutas ka Sheryli enda surnute nimekirja. Ta näos oli väike muie ja mõttes oli, et järgmine plika juba surnud. See teeb ainult talle kasu, sest ta elatub surnutest.



Siis aga helises vikatimehe telefon. Ta vastas sellele.
"Jaa.. Beib, ma olen tööl. A, sa oled poes? Noo.. Võta mulle üks suur Saku õlu ja võid Maarjamaa leiba ka võtta.. Aa, vetsupaber sai ka otsa. Mis kella ajal sa koju jõuad? Kas kass ka süüa sai vä? Okei, näeme. Tšau kallis!" ja ta pani telefoni ära. "Kuradi beib no!" kirus ta.
Ja läinud see mees oligi.



"APPI!" karjus Sheryl järsku. Ta ohkas ja oli õnnepisarates, et see oli ainult uni.. Või ta vähemalt arvas seda alguses. Selg oli täis märga higi. Peale selle oli veel palav. Tüdruk tundis, et tahab midagi külma ja väikest värskendust ka.



Sheryl loivas kööki, pani tuled põlema, võttis kapist ühe klaasi ja lasi sinna kraanist jääkülma vett. Tal pole vist kunagi nii palav olnud. Äkki oli asi selles, et ta nägi und, kus ta põles? Jusiis oli asi selles.. tules ja tulekahjus. Kui mõelda sellele unele, käivad tal siiamaani hirmuvärinad üle keha. Kuidas ta võis midagi nii jubedat unes näha?



Lonks, lonks. Üks klaas teise järel kaanis Sheryl endale külma vett sisse. Milline kergendus, et see ainult uni oli.



Ta tundis, et on ikka higine ja läks vannituppa duši alla. Kui mõnus.. Mõtles ta. Kell oli 3.45 ja tema juba duši all. Muidugi kavatses ta magama tagasi minna.



Möödus tunde ja oli vaja jälle üles ärgata. Kurt oli juba varem kooli ära läinud koos papsiga, viimane läks peale äraviimist tööle.
Sheryl ja Cherlene aga istusid söögilauas ja sõid hommikust. Õigemini, Sheryl sõi ja Cherlene istus niisama.
"Ema.. Kas täna õhtul on mingeid pidusid ka? Ma mõtlen, et kas keegi on mind kutsunud?" küsis siis tüdruk. Ema vaatas teda alguses imelikult, aga siis lausus: "Ei, minu arust küll mitte. Miks küsid?"
"Ah, ma niisama.." vastas Sheryl mornilt, kuigi see juhtunu oli ju ainult unenägu, aga ta kartis, et see kõik võib tegelikult juhtuda, "ma nüüd lähen. Buss tuli. Tšauki!"



Napilt jõudis Sheryl bussile, peaaegu oleks see vana kollane käru ära sõitnud.
Kõik tundus ikkagi liiga imelik. Koolis painasid ainult need mõtted.. Miks mingi unenägu nii palju tähelepanu nüüd endale saab Sheryli poolt? Päevad läbi ainult mõtleb sellest!



Saabus õhtu. Seni oli kõik hästi läinud, nii koolis kui ka kodus. Cherlene tegi mingit huvitavat magustoitu, mida kutsus Sheryli sööma.
"Emps, ma tahtsin öelda, et sa näed täna väga kena ja nooruslik selle soenguga välja" jagas Sheryl komplimente oma emale. Cherlene naeris selle peale: "Ah, et ainult selle soenguga? Ma tänan."
"Eiei, ema! Sa näed koguaeg ilus välja!"
Emps naeratas jälle ja alustas uue teemaga. "Sa küsisid päeval, kas täna mingit pidu toimub. Katy helistas, kutsus sind peole. Toimub täna. Mingi pidžaamapidu pidi olema. Tahad minna?"
Sheryl ajas selle peale oma magustoidu laua alla ja jooksis enda tuppa.